Romet Kreek • 25. september 2012 kell 10:59

Läti ja Leedu ei torma eurot kasutusele võtma

Oktoobris toimuvad Leedus valimised, kuid jutud euro kasutusele võtmisest on jäänud vaikseks, vahendab Bloomberg.

„Leedu loobub litist, kui euroala on valmis,“ ütles Leedu peaminister Andrius Kubilius 28. augustil, kui kerkis küsimus, kas Leedu järgib 2014. aastal Eesti teed eurole üleminekul. Kuigi Läti ametiisikutel on jätkuvalt plaanis liituda euroalaga 2014. aastal, on rahva toetus sellele rekordmadal.

Läti ja Leedu on ainsad Ida-Euroopa maad, mis plaanisid euro kiiret kasutuselevõttu. Nende isu euro vastu on kahanenud, mida kunagi peeti kasvu elavdamise ja usalduse suurendamise vahendiks, kuid nüüd on 17liikmeline euroala kolmandat aastat kriisis.

„Selge on see, et euroala atraktiivsus on euro kriisi tõttu kannatanud,“ ütles Bernebergi panga analüütik Christioan Schultz. „Päästepaketid, kui te peate neis osalema, paistavad kallid. Poliitikutel on väga vähe võita olles euroga liitumise eeskõnelejad.“

Läti 2021. aasta dollarivõlakirja tootlus langes 14. septembril rekordmala 3,292 prtosendini. Täna oli paberi tootlus 3,57 protsenti. Leedu 2022. aasta võlakirja tootlus oli täna 3,65 protsenti. Eestil ei ole võlakirju.

Augustis tehtud rahvaküsitluse kohaselt on 59% lätlastest euro kasutuselevõtu vastu. Vaid 13% lätlastest tahab võtta kasutusele euro.

„On ilmselge, et kui inimesed kuulevad sellest kuidas üks euroala kriis ajab teist taga, siis ühe enam inimesi kõhkleb, kas me soovime sellega liituda,“ ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis 14. septembril. Ta lisas, et Läti jääb 2014. aasta tähtaja juurde.

Aprillis eurobaromeetri tehtud küsitluse kohaselt ei soovi 51% leedulastest eurot.

Kubiliuse sõnul on euro Leedu strateegiline eesmärk. Ta lisas, et tahab selgemat ja stabiilsemat euroala olukorda ajaks, kui Leedu on valmis võtma eurot kasutusele. Kubiliuse suurim rivaal sotsiaaldemokraatide juht Algirdas Butkevicius ütles, et 2014. aasta on euro kasutusele võtuks ebarealistlik, eelistades oodata veel aasta või kaks.

„Miks me peaksime tormama nende päästepakette kinni maksma, kui juba vähemalt 2004. aastal oli selge, et Kreeka peaks võtma kasutusele meetmeid, et vältida pankrotti,“ küsis ta 18. septembril antud intervjuus. „Ehk on veidi kahju, et me oleks viimane Balti riik, kes võtab euro käibele, kuid me eelistame kõige pealt näha, mis järgmisena toimub.“

Balti riigid ei ole ainsad 2004. aastal ELiga liitudes eurole käibelevõtu kohustusega riigid. Bulgaaria on peaminister Boyko Borisovi sõnul lükanud euroga liitumise teadmata tulevikku. Rumeenia kaalub, kas jääda 2015. aasta eesmärgi juurde. Poola, mis plaanis kolm aastat tagasi liituda euroga 2013. aastal, ütles juulis peaminister Donald Tuski suu läbi, et euro on täiesti ebaatraktiivne. Ungari ei plaani võtta kasutusele eurot enne 2018. aastat ja Tšehhi peaminister Viktor Orbani märtsis öeldu kohaselt ei plaani nad euroga ühinemise referendumist enne 2020. aastat.

Kuigi poliitiliselt on Balti riikidel euroklubiga liituda keeruline, on see majanduslikult mõistlik, kuna siis neid päästetaks järgmise kriisi korral, ütles Schulz.

Eurobaromeetri andmetel kasvas augustis eestlaste eurotoetus seitsme protsendipunkti võrra 71 protsendile.

Hetkel kuum