Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui soovolinik peab olema, siis võiks ta olla mees
Vaevalt on Eestis ametnikku, keda oleks nii sotsiaal- kui ka pärismeedias nii palju arvustatud ja halvustatud kui praegust soovolinikku.
Kuna avalikkus aru ei saa, mis töö see selline üldse on, siis on nii koht kui ka töötaja omakohtu korras mõttetuks kuulutatud. Kuigi paljudel juhtudel on asi just vastupidi: kui aru ei saada, siis peetakse just eriti tähtsaks.
Majandusele hea. Olgu töö tulemuslikkusega, kuidas on, üks on kindel: kui Mari-Liis Sepperi asemel oleks mees, siis teda nii palju ei sõimataks. Mistõttu oleks voliniku institutsioonile igal juhul parem, kui seda ametikohta täidaks mees. Vähemasti seni, kuni Eestis teemasse nii hüsteeriliselt suhtutakse.
Euroopa Komisjoni õigusvolinik Viviane Reding kavatseb nõuda, et aastaks 2020 oleks börsifirmade juhatustes vähemalt 40 protsenti naisi. Samas on Reding tunnistanud, et talle ei meeldi kvoodid, küll aga see, mismoodi nad mõjuvad. Ta ütleb, et see majandusele hea. Lätlaste ekspresident Vaira Vike-Freiberga on samal arvamusel. Seda tõendavad uuringudki on olemas.
Ma kahtlustan, et kui börsifirmade nõukogudesse hakataks naisi jõuga, st kvoodiga määrama, siis võiks segadus ja ebamugavus alguses üsna suur olla, aga see läheks üsna varsti iseenesest üle. Ega naiste valimisõigustki pole ju alati endastmõistetavaks peetud. See tuli kätte võita ja kergelt see ei käinud. Asju, mis on pikka aega ühtemoodi olnud, on raske muuta. Enamasti tarvitatakse muutuste elluviimiseks jõudu, ja eks ole kvoodid on teatavat liiki, nn pehme jõu kasutamine.
Ajutine nähtus. Minu meelest oleks tark kvootidesse suhtuda kui ajutisse nähtusse. See aitaks ehk proportsioone paika loksutada, ja mingil hetkel ilmneb lihtsalt, et neid ei ole enam vaja. Ühel hetkel osutub niigi täitsa loomulikuks, et pooled börsifirmade nõukogude liikmetest on naised. Nagu on täitsa loomulik seegi, et naised valimas käivad.
Ja ajutiselt võiksid eriti kvoodifoobsetes riikides, nagu ka Eesti seda kahtlemata on, soovoliniku tööd teha mehed. Küllap saab selleks oma kvoodi leiutada – samuti teadlikult ajutise. Eestiski pole voliniku palgal ju viga ning ma ei solvuks sugugi, kui järgmist volinikku otsitaks ainult meeste hulgast.