Augustis kasvas elektri tootmine ja tarbimine

Ka Lätis kasvas elektri tootmine augustis aasta arvestuses kaks protsenti 255 gigavatt-tunnini. Suurenes hüdroenergia toodang ja vähenes soojuselektrijaamas toodetud elektri kogus. Hüdroenergiast toodetud elektrienergia on madalamate muutuvkulude tõttu turul tarbija jaoks soodsam kui soojusjaamas toodetu. Elektri tarbimine kasvas Lätis kuus protsenti 546 gigavatt-tunnini. Vaatamata tootmise üldisele kasvule kujunes augustis Läti elektribilanss defitsiitseks 291 gigavatt-tunni ulatuses. Läti koguimpordist moodustas import Eestist ligi 54 protsenti, ülejäänu imporditi valdavalt Leedust.

Leedus toodeti tänavu augustikuus 38 protsenti rohkem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil, kusjuures maagaasil töötava Leedu soojuselektrijaama toodang kasvas ligi kaks korda. Elektri kogutoodang jäi aga endiselt madalale tasemele - sisemaine elektritootmine võimaldas augustis katta 42 protsenti riigi tarbimisest ning kokkuvõttes kujunes Leedu augustikuu elektribilansi defitsiidiks 485 gigavatt-tundi. Elektri import kolmandatest riikidest moodustas 56 protsenti koguimpordist.

Baltikumis kokku ulatus tootmine augustis 1536 gigavatt-tunnini ja tarbimine 1949 gigavatt-tunnini ja defitsiidiks kujunes seega 413 gigavatt-tundi, mis on 18 protsenti enam aastatagusest. Defitsiit moodustas tarbimisest 21 protsenti ja oli mahult võrreldav Eesti tarbimisega selle aasta suvekuudel.

Augustis kasvas Põhjamaades elektri tootmine võrreldes eelmise aastaga kolme protsendi võrra, riigiti kasvas enim elektri tootmine Norras ja Rootsis. Kokku eksporditi tänavu augustis Põhjamaadest elektrienergiat 1,4 teravatt-tunni ulatuses, mis on üle kahe korra enam kui möödunud aasta samal perioodil.

Augustikuus Eestist eksporditud elektri kogus kasvas kaks protsenti 499 gigavatt-tunnini ja import kasvas 19 protsenti 150 gigavatt-tunnini. Elektriekspordist moodustas eksport Lätti 50, Leetu 39 ning Soome 11 protsenti. Impordis oli Soome osa 67, Leedu osa 19 ning Läti osa 14 protsenti.