Investor Toomas. Ka Eesti inflatsiooniga tasus investeerida

Statistikaamet tegi oma koduleheküljele mõnusa inflatsioonikalkulaatori, kus värskeim info on selle aasta augusti oma. Kuna II pensionisamba fondid alustasid tegevust juulis 2002, sai võrreldud pensionifondiindeksite, Investor Toomase portfelli ja börside tootlust vahemikus 30.06.2002–31.08.2012.

Tulemus ütleb, et investeerida on tasunud, kuid aktsiaturgude seas on leidunud ka miinivälju. Positiivne on ka see, et progressiivsetel ehk kuni 50protsendise aktsiate osakaaluga pensionifondidel on tootlus plussis. Veidi enam kui kümne aastaga on suudetud pensionivara 50,3protsendise inflatsiooni kiuste kasvatada 4,8 protsenti.

Kõiki II samba fonde hõlmav EPI indeks on küll inflatsioonist 2,1 protsenti maas, kuid suurt hävingut ostujõu mõttes ei ole toimunud, aga ka suurt rikkust ei ole fondid suutnud pakkuda.

Eesti aktsiaid ostes oleks Toomas rohkem teeninud. Investor Toomase portfell teenis selle ajaga 206,1 protsenti nominaalset ja 155,8 protsenti reaaltootlust.

Saanuks ka paremini, võib öelda tagantjärele tarkusena. Oleks ostnud Tallinna börsil olevaid aktsiaid, oleks kapitali kasvust ja reinvesteeritud dividendide näol löödud inflatsiooni 238 protsendiga! Ei ole paha ega ka kauge ja tundmatu maa. Leedus oleks rohkemgi teeninud (265,6 protsenti).

BRIC-riigid (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), mille fondidesse ja investeerimishoiustesse on pangad investeerimisnõustajate vahendusel soovitanud raha paigutada, oleks võrdsete osakaalude korral tootnud europõhiselt (ka edaspidi on tootlused europõhised) 212,3 protsenti reaaltootlust. Ja tegemist on puhtalt indeksi tõusu põhise tootlusega, arvestamata dividende. Pensionifondidest läks vist see investeerimis­idee mööda.

Kui Soome kõrvale jätta, teenisid Skandinaavia maad päris hästi, arvestades Eesti inflatsiooni. Norra aktsiaturu tõus tõi 176,8 protsenti tootlust, Taani 48,3 protsenti, Rootsi 36,8 protsenti, kuid Soome kaotas meie inflatsiooni arvestades 62,3 protsenti.

Kuid tuleme nüüd tagasi investor Toomase portfelli ja septembri juurde. September oli negatiivse tulemusega. Portfell närbus 900 euro võrra ehk 0,46 protsenti, 196 401 eurole. Aktsiate osakaal portfellis kõikus 53 ja 54 protsendi vahel.

Suure töö tulemuse rikkumisel tegi ära üks investeering – Briti luksuskaupade tootja Burberry aktsia. Ettevõttelt tulid kehvad uudised.

Selgus, et lisaks hiinlaste luksuskaupade ostudele Euroopas on seda turgu vedanud ka Hiinas antavad altkäemaksud ja pistised. Et Hiina majandusaktiivsus jaheneb, määritakse ka otsustajaid vähem ja seetõttu läheb vaja vähem luksuskaupu, mida varem altkäemaksuks kasutati.

Burberry aktsia hind kukkus kuu ajaga 26 protsenti. Royal Vopaki aktsia lükkas suurima aktsiapositsiooni kohalt ära Apple’i, mille aktsia tõusis vaevumärgatavalt vaatamata sellele, et kuu sees tehti rekordtase.

Valuutakursid liikusid ebasoovitud suunas. Vahel on tore, kui portfellis on ka eurovarasid.