Rätsep Õhk ja tema õnneloos

Riigiettevõtte Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive vastutab firma eest, kus töötab üle 7600 inimese ning millel on üle 400 000 eraisikust kliendi. Tema kuupalk on 10 800 eurot. Eesti Energia tänavuse esimese poolaasta kasum oli 80,7 miljonit eurot.

Taskila megapalga kaitseks on väidetud, et sellised ongi rahvusvahelisel tööturul lennufirmade juhtide töötasud. Liive palga puhul on viidatud, et see on ligi seitse korda väiksem kui näiteks Soome energiakontserni Fortum juhil.

Estonian Airi tegevjuhi palk sisaldab märkimisväärses ulatuses väga kallihinnalist õhku. Meie majandusruumis oleks mis iganes ettevõtte tegevjuhi analoogse tasuga õnnistamine mõistetav alles pärast seda, kui firma suudetaks kasumisse viia. Estonian Airi puhul aga räägitakse mingist “lootusest”, et lennufirma võiks 2013. aasta lõpuks kasumisse jõuda. Kui nii aga ei peaks minema, saab kõrgepalgaline tegevjuht kopsaka lahkumishüvituse ning võib minnes kommentaariks lausuda vaid midagi stiilis shit happens.

Taskila juhtumi taustal pole piisava teravusega tõstatud küsimust, kuidas saab selline ülikulukas õhumüük riigiettevõttes tekkida ja jätkuda. Kes kinnitas Taskila megapalga? Estonian Airi nõukogu eesotsas end sealt praeguseks taandanud Joakim Heleniusega. Kes kinnitas Heleniuse Estonia Airi nõukogu juhiks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Miks Parts seda tegi? Vahest annab ühe võimaliku vastuse 2010.–2011. aasta  IRLi toetajate nimekiri. Miks Taskilat pole hoolimata avalikkuse jätkuvast survest välja vahetatud mõne vähemnõudlikuma tegevjuhi vastu? Ilmne ju, et praeguse juhi palgast isegi poole väiksema töötasu korral oleks konkurss ülimalt tihe ning kõrgetasemeline.

Omapärane on olnud Estonian Airi kommunikatsioon Taskila juhtimisperioodil. Meediale on serveeritud huvitavaid fotosid: Tero istumas kabineti põrandal, Tero mängimas lennukimudelitega, Tero sisse/välja astumas oma kabineti aknast...

Samas on ettevõtte juhtkond keeldunud andmast sisulisi vastuseid lennukite hanketingimuste, personaliga toimuvate töövaidluste või kodumaiseid reisijaid diskrimineeriva müügipoliitika kohta. Ilmselt on paljusid ajakirjanikke ära tinistanud asjaolu, et osaliselt SAS Grupile kuuluv ning peamiselt soomlaste ja rootslaste juhitava lennufirma nimi viitab justkui meie rahvuslikule uhkusele. Samas täielikult eestlastest juhtidega mehitatud Eesti Energia saab igal kriitikat võimaldaval juhtumil meedias oma koosa kätte vähemalt 220voldiselt.