Eksperdid: karmimatest karistustest pole abi

Reedene Äripäev kirjutas, et majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet – valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata.  Levinuim karistus maksukuritegude eest on viimasel paaril aastal olnud tingimisi vangistus.

“Ühelt poolt tekitab see rikkujatele karistamatuse tunde ja julgustab neid laiemalt tegutsema, teisalt paneb surve alla ausad ettevõtjad,” lausus Raidla Lejins & Norcousi maksunõunik Villy Lopman.

“Maksupetturite vara laiendatud konfiskeerimine ja ettevõtluskeeld on kahtlemata sammud õiges suunas. Täpsemat hinnangut eelnõule on praegu raske anda, sest see on veel idee faasis,” rääkis  ta.

Karistustest ja karistamisest rääkides ei tohiks Lopmani sõnul ära unustada, et maksupettuste suur hulk viitab ka sellele, et praeguses maksuseadused ja ka maksuhalduri rutiinid on pettustele liiga vastuvõtlikud. “Karistamine on juba tagajärgedega võitlemine. Karistuste karmistamisega maksuseadusi paremaks ei kirjuta,” märkis ta.

Advokaadibüroo Hansa Law Offices partner ja vandeadvokaat Vahur Kivistik leiab, et maksupetturite karistamiseks on praegu piisavalt võimalusi. “Eestis on loodud piisav õiguslik raamistik tulemuslikuks võitluseks maksupettustega,” märkis Kivistik.

Ta selgitas, et praegu on maksupettuste eest ette nähtud maksimaalseks karistuseks kuni seitse aastat vangistust. “Seega ei saa väita, et karistused oleksid liiga leebed või mingid relvad maksuameti või prokuratuuri arsenalist puudu. Ka praegu on võimalik kohaldada vara aresti ja teatud juhtudel konfiskeerimist,” lausus Kivistik.

Õigusriigile on omane, et kuritegude puhul on tõendamiskoormus riigil ja selles valguses on maksuameti soov panna maksukuritegude uurimisel täielik tõendamiskoormus süüdistatavale ja karmistada karistusi Kivistiku sõnul raskesti põhjendatav.

Tähelepanu kriminaalsetele juhtumitele. Riigikogu liikme ning endise rahandusministri ja maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul tuleb maksupettuste puhul vaadata eelkõige kriminaalseid juhtumeid. “Maksukuritegude puhul on kahju riigile ja õiguskuulekusele tavaliselt väga suur. Kui me räägime maksupettustest, siis ei ole mõtet kriminaliseerida üksikuid raamatupidaja eksimusi. Maksupettus on ikkagi selline kuriteo liik, kus toimub dokumentide võltsimine, fiktiivsete tehingute vormistamine, rahapesu, käibemaksu väljapetmine riigilt. Need on reeglina organiseeritud kuritegevuse vormid,” lausus Sõerd.

Tema sõnul on probleem selles, et uurijad ei jõua maksukuritegude organiseerijateni. “Kui me räägime maksupettuste puhul kriminaalsetest juhtumitest, siis reeglina on olemas organisaatorid ja täideviijad. Vahele jäävad ning tingimisi vangistused ja rahalised sanktsioonid määratakse toimepanijatele, kes on vormistatud fiktiivseteks juhatuse liikmeteks, kes annavad allkirju, kes teevad pangatehinguid jne. Aga organiseerijaid jäävad reeglina tabamata,” selgita Sõerd. Mis on kasu karistuse karmistamisest, kui uurija ei jõua tegelike organisaatoriteni, küsis ta.

Uurijatel liiga palju tööd korraga käsil. Sõerdi sõnul on probleem ka selles, et majanduskuritegude uurijad on ülekoormatud. “Kui uurijal on sada kriminaalasja korraga, siis me ei saa uurimise tulemuslikkusest rääkida. Optimaalne maht on viis korda väiksem. Maksupettused on reeglina mahukad,” rääkis Sõerd.

Tema hinnangul on see viinud ka selleni, et meil on kohtumenetlused liiga pikad, selle ajaga jõuavad organisaatorid oma vara välisriiki viia või ümber vormistada.

“Kui asi kohtulahendini jõuab, siis pole midagi sisse nõuda,” lausus ta.

Sõerd on veendunud, et üsna väike osa nendest pettustest, mis Euroopas tegelikult toime pannakse, jõuab kohtusse.

Sõerd lisas, et Euroopa Komisjon on tulnud välja mitme algatusega, et karistusi ühtlustada ja  menetlustähtaegu lühendada. “Kui me räägime seadusandlusest, siis on räägitud ettevõtluskeelu laiendamisest või vara konfiskeerimisest – see on arutelu teema,” märkis ta.