Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksperdid: karmimatest karistustest pole abi

    Maksunduseksperdid leiavad, et maksukuritegude puhul pole probleemiks niivõrd karistuste liigne leebus kui see, et riigil õnnestub liiga vähe pettureid paljastada ning karistada.

    Reedene Äripäev kirjutas, et majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet – valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata.  Levinuim karistus maksukuritegude eest on viimasel paaril aastal olnud tingimisi vangistus.
    “Ühelt poolt tekitab see rikkujatele karistamatuse tunde ja julgustab neid laiemalt tegutsema, teisalt paneb surve alla ausad ettevõtjad,” lausus Raidla Lejins & Norcousi maksunõunik Villy Lopman.
    “Maksupetturite vara laiendatud konfiskeerimine ja ettevõtluskeeld on kahtlemata sammud õiges suunas. Täpsemat hinnangut eelnõule on praegu raske anda, sest see on veel idee faasis,” rääkis  ta.
    Karistustest ja karistamisest rääkides ei tohiks Lopmani sõnul ära unustada, et maksupettuste suur hulk viitab ka sellele, et praeguses maksuseadused ja ka maksuhalduri rutiinid on pettustele liiga vastuvõtlikud. “Karistamine on juba tagajärgedega võitlemine. Karistuste karmistamisega maksuseadusi paremaks ei kirjuta,” märkis ta.
    Advokaadibüroo Hansa Law Offices partner ja vandeadvokaat Vahur Kivistik leiab, et maksupetturite karistamiseks on praegu piisavalt võimalusi. “Eestis on loodud piisav õiguslik raamistik tulemuslikuks võitluseks maksupettustega,” märkis Kivistik.
    Ta selgitas, et praegu on maksupettuste eest ette nähtud maksimaalseks karistuseks kuni seitse aastat vangistust. “Seega ei saa väita, et karistused oleksid liiga leebed või mingid relvad maksuameti või prokuratuuri arsenalist puudu. Ka praegu on võimalik kohaldada vara aresti ja teatud juhtudel konfiskeerimist,” lausus Kivistik.
    Õigusriigile on omane, et kuritegude puhul on tõendamiskoormus riigil ja selles valguses on maksuameti soov panna maksukuritegude uurimisel täielik tõendamiskoormus süüdistatavale ja karmistada karistusi Kivistiku sõnul raskesti põhjendatav.
    Tähelepanu kriminaalsetele juhtumitele. Riigikogu liikme ning endise rahandusministri ja maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul tuleb maksupettuste puhul vaadata eelkõige kriminaalseid juhtumeid. “Maksukuritegude puhul on kahju riigile ja õiguskuulekusele tavaliselt väga suur. Kui me räägime maksupettustest, siis ei ole mõtet kriminaliseerida üksikuid raamatupidaja eksimusi. Maksupettus on ikkagi selline kuriteo liik, kus toimub dokumentide võltsimine, fiktiivsete tehingute vormistamine, rahapesu, käibemaksu väljapetmine riigilt. Need on reeglina organiseeritud kuritegevuse vormid,” lausus Sõerd.
    Tema sõnul on probleem selles, et uurijad ei jõua maksukuritegude organiseerijateni. “Kui me räägime maksupettuste puhul kriminaalsetest juhtumitest, siis reeglina on olemas organisaatorid ja täideviijad. Vahele jäävad ning tingimisi vangistused ja rahalised sanktsioonid määratakse toimepanijatele, kes on vormistatud fiktiivseteks juhatuse liikmeteks, kes annavad allkirju, kes teevad pangatehinguid jne. Aga organiseerijaid jäävad reeglina tabamata,” selgita Sõerd. Mis on kasu karistuse karmistamisest, kui uurija ei jõua tegelike organisaatoriteni, küsis ta.
    Uurijatel liiga palju tööd korraga käsil. Sõerdi sõnul on probleem ka selles, et majanduskuritegude uurijad on ülekoormatud. “Kui uurijal on sada kriminaalasja korraga, siis me ei saa uurimise tulemuslikkusest rääkida. Optimaalne maht on viis korda väiksem. Maksupettused on reeglina mahukad,” rääkis Sõerd.
    Tema hinnangul on see viinud ka selleni, et meil on kohtumenetlused liiga pikad, selle ajaga jõuavad organisaatorid oma vara välisriiki viia või ümber vormistada.
    “Kui asi kohtulahendini jõuab, siis pole midagi sisse nõuda,” lausus ta.
    Sõerd on veendunud, et üsna väike osa nendest pettustest, mis Euroopas tegelikult toime pannakse, jõuab kohtusse.
    Sõerd lisas, et Euroopa Komisjon on tulnud välja mitme algatusega, et karistusi ühtlustada ja  menetlustähtaegu lühendada. “Kui me räägime seadusandlusest, siis on räägitud ettevõtluskeelu laiendamisest või vara konfiskeerimisest – see on arutelu teema,” märkis ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Apple murdis kolmapäeval end taas maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks
Apple tõusis kolmapäeval maailma kõige kõrgema turuväärtusega ettevõtteks, kukutades Microsofti esikohalt. Ettevõtte aktsiad tõusid nimelt ligi 4% rekordilise 215.04 dollarini, millega on Apple turuväärtus 3,29 triljonit dollarit.
Apple tõusis kolmapäeval maailma kõige kõrgema turuväärtusega ettevõtteks, kukutades Microsofti esikohalt. Ettevõtte aktsiad tõusid nimelt ligi 4% rekordilise 215.04 dollarini, millega on Apple turuväärtus 3,29 triljonit dollarit.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.