Marta Jaakson • 21. aprill 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Prokuratuur paneb võlausaldajatega leivad ühte kappi

Peaprokurör Lavly Perling rõhutas, et majanduskeskkonna parendamise nimel teeb prokuratuur avaliku sektoriga üha enam koostööd.  Foto: Eiko Kink

Prokuratuur ja Eesti Võlausaldajate Liit (EVUL) hakkavad Eesti majanduskeskkonna puhastamise ja parendamise nimel infot jagama.

Prokuratuuri ja EVULi koostöö tähendab peamiselt infovahetust. Kui EVUL näeb, et nende poole pöördunud ettevõtjaga seoses on toime pandud majanduskuritegu, suunatakse ettevõtja otse prokuratuuri. Kui aga prokuratuur tuvastab juhtumi, kus on küll kannataja, ent pole kuriteo tõendeid, suunatakse ettevõtja EVULi juurde.

Millal tasub oma looga prokuratuuri pöörduda?

Küsimus taandub sellele, kas tegemist on lihtsalt ebaõnnestunud äritehinguga või on ebaõnnestumisjada puhul tegemist äripartneri ettekavatsetud „ärimudeliga“. Ainult ebaõnnestunud äritehingutes prokuratuur aidata ei saa. Kui on aga alust arvata, et ärisuhtesse astutaksegi pettuse eesmärgiga, on tegu kuriteoga ja siis on oluline leida tõendid, mis kinnitavad tahtlust. Ettevõtja, kes tehingusse astudes teab, et tal pole võimalik teenust osutada või teenuse eest maksta ja oma kohustusi täita, paneb toime kuriteo.

Prokuratuuri võib pöörduda ka konsultatsiooniks. Kui ettevõtja tajub, et tema suhtes on keegi pannud toime kuriteo, tasub prokuratuurist küsida eelinfot ning kaaluda, kas esitada avaldus. Teinekord piisab ka loo rääkimisest ning avaldust esitama ei peagi.

Allikas: prokuratuur

Riigi peaprokurör Lavly Perling rääkis, et kohtumine ja koostöö EVULiga sündis vastastikustes aruteludes. EVULi ja Kreedixi juhatuse liige Marie Rosin aga märkis, et riik on majanduskuritegevuse vastases võitluses muutmas meetodeid ja võtnud suuna probleemipõhistele lahendustele.

Otsitakse IT-lahendust

Nädala alguses toimunud kohtumisel alustati arutelu teemal, kas ja kuidas saaks EVULi juba loodud IT-lahendusi majanduskuritegevuse vastases võitluses ära kasutada. Oluline on andmeid edastada nii, et ei rikutaks andmekaitse seadust ega vaba majanduse reeglistikku. Vahetatav andmestik peab olema hästi hoitud ja paika tuleb veel panna, millist infot täpsemalt vahetatama hakatakse ning kuidas ja kes seda kasutab.

Perlingi sõnul on läänes sarnane koostöö erasektoriga pigem tavapärane ning seda võiks ka Eestis rohkem juurutada. Koostöö erasektoriga on tema sõnul oluline seetõttu, et leida üles majanduskuritegudega seotud olulisemad väljakutsed, kuidas saab riik panustada nii, et ettevõtjal sellest ka kasu oleks.

Seadust muutmata on koostöömudelil vähe hoobasid

Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni juht ja advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Karin Madisson:

Sellised algatusi võib tervitada ja katsetada. Ent kohut ei saa mõista ei prokuratuur ega võlausaldajate liit. Kui prokuratuur ei näe kuritegu ja annab info EVULile, on suur risk, et inimesed mõistetakse kohtuväliselt avalikult süüdi. Näen, et ilma seadust muutmata ei ole sellel koostöömudelil suuri hoobasid. Peab olema võimalus inimene vastutusele võtta ja seda saab teha ainult kohus. Riik, seadusandja, peab looma normid, mis ei oleks võlausaldajatele liiga keerukad, nagu need on täna.

Vajalik oleks kohtute ja prokuratuuri koostöö. Kohtutest käivad läbi pahatahtlikud pankrotid, see teave on neil olemas. Kohus või pankrotihaldur peaks ise menetluse algatama, ent praktikas seda ei juhtu.

Paraku näitab selliste koostöömudelite otsimine pigem riigi võimetust nende teemadega tegelda. Liit ei saa asendada uurimisorganit ega kohut, seda saab teha ainult riik. Pigem tuleks tõhustada neid kohti, kus riik seda funktsiooni täidab. Mis tahes initsiatiiv ja tähelepanu sellel teemal on aga igati positiivne ja ootan huviga, mismoodi see koostöö hakkab välja nägema ja kas sellest ka tulu tõuseb.

Kas ja kuivõrd peab riik sekkuma majandusse kriminaalmenetluste abil, on Perlingu sõnul õiguspoliitiline ja -filosoofiline küsimus, mille peaks vastama seadusandja ja erasektor. Ideaalis on tema sõnul oluline kiire menetlus, leida üles kurjategija ning tagastada kannatanule vara, et ta saaks selle panna majandusse tagasi. Riik aga ei suuda selliselt kõiki asju menetleda. Seetõttu ongi oluline teha selgeks, milline on erasektori vajadus - kuhu riik peab eelisjärjekorras ressursi suunama ja miks.

Kõik algab ühiskonna suhtumisest

Perling märkis, et viimasel kahel aastal on riik fookusse võtnud soodustustuskelmused. Samas ei ole saladus, et ka pankrotikuritegudega seotud probleemid on pikemat aega tähelepanu all. Ta avaldas lootust, et kui riik suudaks viia pahatahtlikud pankrotid läbi kriminaalmenetluse kohtu ette, hakkaks süsteemi puhastamine toimima.

„See annaks hea tulemuse ühiskonnale ausate ettevõtjate kaitsel ning kuriteo toime panijad saaksid karistatud. Et see ei oleks enam nii tavapärane,“ kommenteeris Perling. Ta viitas näiteks tankistide kasutamisele ja nentis, et kriminaalmenetlus ei ole ainus vahend majanduskeskkonna puhastamisel, vaid kõik algab ühiskonna suhtumisest ja väärtustest. „Erasektor peab ka ise ütlema, et see ei ole okei,“ rõhutas Perling.

EVULi suurim mure on variisikute kasutamine, kellele on praeguseks võõrandatud ligi kümme tuhat ettevõtet. Eestis on liidu andmeil ligi 700 variisikut, kelle omandisse läheb iga päev mõni ettevõte - variisikute kasutamine on muutunud justkui omaette ärimudeliks. EVUL soovib variisikute kasutamist raskendada ning samas lihtsustada likvideerimisvõimalusi.

„Praegu on olukord, kus rahaliste kohustustega ettevõtet saab kontrollimatult edasi müüa ning kui näiteks maksuvõlgade pärast saab alustada vastutusmenetlust ettevõtte hüljanud juhatuse liikme vastu, siis võlausaldajatel sisuliselt puuduvad taktikalised meetmed oma huvide kaitseks,“ kommenteeris Rosin.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt