Varamaksul on nii häid kui ka halbu külgi, kuid Äripäeva välja pakutud tulumaksu asendamine varamaksuga ei tundu realistlik. Maksupoliitikas peab alati mõtlema tagajärgedele nii maksumaksja kui ka -saaja tasandil. Kuna maksude roll on mitmene – rahastada avalikke teenuseid, jaotada tulu ümber, mõjutada maksumaksjate käitumist – peame teadma, kus muudatuse tulemusena paranemist on oodata.
Keeruline hallata. Mõõdukad varamaksud sobivad riigitulude allikana, olgu maksu all kinnisvara, autod-paadid või kapital. Ent vara peab olema riigis piisavalt ja seda tuleb osata maksustada. Kui kinnisvara peitmine on raske, siis kapital on väga liikuv ja selle “varjamine” välismaal põhjustab peavalu maksuametitele üle maailma. Ka liiklusvahendid on mobiilsed ja ilmselt on meil meeles kohaliku automaksu ajad, mil paljude Tallinna autoomanike elukohaks sai Võru- või Hiiumaa. Kinnisvara saab õiglaselt maksustada vaid netoväärtuses (ehk laenud maha), mis jätab maksubaasi nadiks. Varamaksu haldamine ei ole ka nii lihtne ja selge, kui paistab. Kahe keskmist palka teeniva täiskasvanuga pere, kel pole ei autot ega sääste, aga on laenuga koormamata kahetoaline Lasnamäel, peaks tulumaksu ärajäämisel maksma varamaksuna 8–9% korteri väärtusest aastas. Seesama paar maksaks Põlvas elades ligi 50% sealse kahetoalise turuväärtusest, et hüvitada ärajäävat tulumaksu. Me ei saa diskuteerida selliste määrade üle ajal, mil paljud peavad 2,5% maamaksu röövellikuks. Nii et maksuraha eriti ei saa, aga mässuks võib minna küll.
Kui selles Põlva korteris elab mittetöötav pensionär, kas ta maksaks töölkäijatega võrdselt varamaksu? Kui jah, siis rikuks see maksuvõime põhimõtet. Kui ei, miks me siis ei lähtu maksu kogumisel tulust?
Täielikuks tulumaksu asendamiseks varamaks ei sobi, ometi aitab ta mõistliku rakendamise korral ümberjagamist paremini korraldada. Oli ju maamaks kunagi ammu mõeldud osalt siireteks, sest pool maksurahast pidi minema vaesematele omavalitsustele.
Ei ole halb ka uhkelt häärberilt mõistuse piires kogutud maksu kasutamine vähem varakate abistamiseks, kuigi praegu loobume ju osast maamaksust sootuks.
Nii Merivälja villa elanik kui Kopli ühetoalise omanik jätavad nüüd maksuraha endale, vastavalt siis 911 või 11 eurot, olgugi et maks ei käinud vist kummalgi üle jõu.
Peletab investoreid. Varamaksude mõju maksumaksja käitumisele sõltub maksuobjektist. Keskkonnakahjulikelt autodelt võibki kõrgemat lõivu võtta. Samas võib varamaksu pärssiv mõju olla halb, kui see peletab eemale potentsiaalsed investorid, sest varamaksu tasutakse sõltumata investeeringu tulususest.
Nii et ka siin vastab tulumaks praegu paremini meie ootustele – maksu makstakse siis, kui ettevõtte enda investeerimisvajadused rahuldatud.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele