• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti logistik pürib Läti suurimaks

    Äripäeva Rikaste TOPi ettevõtja, siinne suurim eestlastele kuuluv veovahendusfirma CF&S Estonia haarab Läti konkurendi SIA Transekspedicija LV ostmisega jõuliselt sealset turgu.

    CF&S Estonia lõpetas oktoobri alguses omandamistehingu Leedu päritolu firmaga UAB Transekspedicija, omandades viimase Läti tütarettevõtte Transekspedicija LV. Tehingu tulemusel saab Eesti firma tütarettevõttest CF&S Latvia SIA üks suuremaid Läti logistikafirmasid, mis opereerib oma auto- ja vagunipargiga. Ettevõte hakkab Lätis tegutsema CF&Si kaubamärgi all. Tehingu hinda, ka suurusjärku, ostja ei avalda.
    Lõunanaabrid Eestile täienduseks. “Loodame Lätis saada turuosa juurde. Ostu kaudu saame mingisuguse osa kliente kohe kindlasti juurde. Suurendame ka oma valmisolekut Balti merel, et pakkuda klientidele valikuvõimalusi. Kui Eesti mingil põhjusel ei sobi sisenevaks või väljuvaks transiidiks, siis saab asjad aetud ka Lätis,” rääkis CF&S Estonia juhatuse liige Kuno Väin.
    Selle aasta lõpus liitub ta Transekspedicija LV juhatuses kauaaegse juhatuse liikme Rostislavs Derecinskisega ning hakkab vastutama CF&S grupi arendustegevuse eest Balti riikides. Eesti tegevjuhi ülesandeid hakkab seejärel täitma Harri Rästas.
    Väin ütles, et initsiatiiv tehingu sooritamiseks tuli CF&Silt, mis oli juba varem sel eesmärgil turul ringi vaadanud. Ta lisas, et Läti firma omandamine ei läinud kergelt. “Läbirääkimised olid pikad ja kaunis rasked. Alustasime nendega praktiliselt aasta tagasi.”
    Eesmärk saada üheks suurte seas. Kui kahe firma liitmine on edukalt lõpule viidud, loodab CF&S Estonia Väina sõnul kasvatada oma turuosa Lätis.
    “Tahame saada üheks suure tähega tegijaks Läti turul. Tuleme Läti turule oma raudteeveeremiga, omandatav ettevõte Transekspedicija omab ka 18 veokit, rendil on seal teist samapalju, nii et ka veokipark on väga suur. Pannes need asjad kokku, siis võiksime küll ennast nimetada üheks tegijaks Läti ekspedeerimisturul,” kirjeldas Väin firma plaane.
    Seda, kui suure osa Balti turust saab CF&S Estonia pärast Transekspedicija omandamist, ei tahtnud Väin öelda, kuid tõdes, et pikemas perspektiivis tahaksid nad kindlasti vaadata ka Eestist kaugemale.
    “Ehkki meie peakontor ja põhitegevus on ikkagi Eestis, tahaksime alternatiivina kohal olla ka teisteski Balti riikides,” märkis ta. Rohkem tulevikuplaane Väin ei avaldanud, öeldes vaid, et ettevõte plaanib kindlasti areneda.
    Ostetud ettevõte kuulub andmebaasi Lursoft järgi käibe ja kasumi poolest Lätis 340 suurema ettevõtte sekka. Läti avalikkusele ost kõneainet peale paari uudise ei pakkunud.
     
    Mis on mis
    CF & S Estonia AS
    Asutatud: 1997Tegevusala: ekspedeerimineOmanik: Baltic Maritime Logistics Group, mille omanikud Karin Nurmetalo (22,73%), Ants Ratas (21%), Andres Vahi (12,55%), Tõnis Pohla (Moveo OÜ kaudu, 21%) ja Tarmo Nurmetalo (PROLIS Grupp OÜ kaudu, 22,73%).Töötajaid: 81 ehk +10% aasta varasemaga võrreldes
    SIA Transekspedicija LV
    Asutatud: 2001Tegevusala: ekspedeerimine ja kaubaveduKäive 2011. a: 17,2 mln eurot (kasv 29%)Kasum 2011. a: 0,9 mln eurot (kasv 33%)Omanikud: CF&S Latvia SIA, mis kuulub CF&S Estonia ASileTöötajaid: 34
     
    Kommentaar
    Igavesti tublid
    Jaan Lepp, DSV Transport ASi juhatajaNad (CF&S Estonia – toim) on igavesti tublid. Jälgime kogu aeg, mis nad teevad, ja peame enda väga tubliks konkurendiks, kuigi meie tegevus 100% ei kattu. Läti turu liidriks saada on väga tubli eesmärk, võtame väljakutse vastu.Meie ajame oma asja edasi, nii nagu meie oleme plaaninud. Suuri plaane ei ole, teeme lihtsalt tublilt oma igapäevast tööd, igal hommikul lähme tööle ja proovime olla tublimad kui eile.
    Logistikute tulemused näitavad majanduse tervist
    Meelis Arumeel, Schenker ASi tegevdirektorMajanduse trend on ju see, et kõik suurenevad. See on täiesti loogiline jätk, see on ainuvõimalik ellujäämiseks.Schenker on firma, kes üle maailma pidevalt laieneb. Ühel aastal ühes kohas, teisel aastal teises kohas – nad on suured kasvajad ja see ongi normaalne. Siin ei ole mitte midagi erilist. Näiteks valmib meil detsembris Jõhvis uus terminal. Parandame oma töötingimusi ja võimalusi selles piirkonnas teenuseid pakkuda.Ma olen seda korduvalt öelnud, et suurte logistikafirmade numbrid kajastavad tegelikult Eesti majanduskeskkonda. Ma olen üle 10 aasta teinud võrdlust Eesti välismajanduskäibe ja meie saadetiste statistika vahel ning need on praktiliselt sünkroonis. See ei ole nii ainult meil, vaid ka meie suurtel konkurentidel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.