• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 10.10.12, 00:00

Karmim pangajärelevalve on Eesti huvides

Euroopa pangaliidu loomise plaan tähendab juba ELi määruse eelnõudes formeerunud plaani ühendada eurotsooni pankade järelevalve Euroopa Keskpanga (EKP) alla. Loomulikult kerkib küsimus, mida selline finantsteenuste kontrolli tsentraliseerimine meile tähendab. Kas panku kontrollitakse vähem või rohkem kui praegu? Kas keskne kontroll toob kaasa töökeele muutuse pankades? Kas tarbija jaoks muutub pangandus turvalisemaks?
Toetusvajadus. Mõnda aega õhus olnud Euroopa-ülese finantsjärelevalve idee on muutunud aktuaalseks seoses vajadusega toetada mõne eurotsooni riigi panku teiste eurotsooni riikide poolt. On ju mõistetav eeldada, et kui sa toetad teise riigi panku, rakendavad need igapäevatöös samu standardeid, mida ise oluliseks pead. Kui eurotsooni pankade toetusmeetmed on ühised, on vajadus ühiste standardite ja nende kontrolli järele mõistetav.
Seega on kavas anda vastutus üleeuroopalise pangajärelevalve eest EKP-le koos regulatsioonide kehtestamise ja formaalselt ka tegeliku järelevalvega. Eesti seisukohast on see areng neutraalne või pigem positiivne, sest praegu oleme pigem toetajamaade hulgas ja seega on meie huvides toetatavate jätkusuutlik finantskäitumine. See aga omakorda tähendab, et soovime näha ka praegusest karmimat järelevalvet. Siinsete pankade jaoks peaks järelevalve sisu samaks jääma, kuna Eesti finantsinspektsioon teeb praegugi oma tööd põhjalikult.
Siiski tuleb tunnistada, et igapäevaste järelevalveoperatsioonide tsentraliseerimist EKP juurde on keeruline ette kujutada, kas või juba üksnes töökeele tõttu. Arvatavasti jäävad kohalikud järelevalved tegema oma praegust tööd ja EKP hakkab välja andma juhendeid, kuidas kontrolli läbi viia, ning nende täitmist kontrollima.
Kes maksab? Sellise stsenaariumi korral ei tohiks pangatoodete tarbijate jaoks midagi muutuda, välja arvatud lisakontrollist tulenev täiendav kindlus pankade finantstervise suhtes. Siiski on veel ebaselge,  kes selle täiendava kontrolli kinni maksab. Eestis toimib finantsjärelevalve turuosaliste endi makstavatest tasudest. Kui kohalikud pangad peavad edaspidi tasuma ka EKP uute kontrollistruktuuride eest, toob see kaasa pankade kulude kasvu.
Veel on ka lahtine, mida tähendaks võimalik tsentraliseeritud järelevalve pangagruppidele, mis tegutsevad nii eurotsoonis kui ka väljaspool seda. Kuivõrd Swedbank ja teised Skandinaavia pangad pole ainukesed, kes selle küsimusega silmitsi seisavad, on sel teemal eeldatavasti arutelu oodata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele