Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus koormab ettevõtjat ootamatult ja salaja

    Tänane Äripäev tõstatab nii uudis- kui ka arvamuskülgedel tõsise probleemi. Valitsus koormab ettevõtjat ilmselt riigikassa tasakaalu saavutamiseks lisaks teada maksudele ka varjatult näiteks erinevaid tasusid tõstes. Seejuures ei pahanda ettevõtjaid alati mitte tasu tõus ise, vaid see, et seda tehakse ootamatult ja salaja.

    Ehk teisisõnu, raskuste ületamisel mõistmist, kannatust ja üksmeelt nõudev valitsus keerab järgmisel hetkel piltlikult lihtsalt noa selga, võttes vastu otsuseid kiirustades, arutamata ja vaat et salatsedes.
    Äripäeva hinnangul on valitsuse selline käitumine vastuoluline ja kütab ühiskonnas vaid pingeid. Allikaks määramatus, mida Andrus Ansipi juhitud valitsus oma ebajärjepideva, ootamatu ja selgitamata käitumisega niigi keerulisse ja labiilsesse majanduskeskkonda külvab. Nagu oleme ka varem kirjutanud, ei ole suurimaks kannatajaks mitte kahtlemata oodatud ja väga vajalikud välisinvestorid, vaid eelkõige meie oma ettevõtjad, kes peavad olema justkui pidevalt madalstardis, valmis jooksma teadmata suunas.
    Ilmekas näide on tänases lehes kirjeldust leidev valitsuse otsus muuta loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid. Lihtsamalt kaevandustasusid. Seejuures on Äripäeval sellega vahetu kogemus. 19. septembril ilmus Äripäeva ehitusrubriigis artikkel “Ehitusmaterjal jätkab kallinemist”, kus muu hulgas leidis kajastamist kaevandustasude teema. Keskkonnaministeerium kinnitas toona, et toodud tasud on kehtestatud viieks aastaks (kuni 2015). Vaid umbes paar nädalat hiljem võttis aga valitsus ootamatult ning, nagu selgub ettevõtjate jutust, ka salaja vastu tasude muudatused.
    Samal näitel kirjutab Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog täna Äripäeva arvamusartiklis värvikalt, kuidas ettevõtjail tõmmatakse piltlikult öeldes tekk alt. Kuid küsimus ei puuduta mitte ainult kaevandusettevõtteid, sest tasusid tõstes vallandub ahelreaktsioon, mis mõjutab ka keemiatööstust, ehitusmaterjalitootjaid ning lõpuks kuni ehitusettevõtete ja edasi tarbijateni välja.
    Sarnast eelarveaukude lappimist said enda nahal tunda ka laevnikud, kellelt valitsus loodab kokku korjata kaks korda rohkem makse. Nagu kirjutas neljapäeval Eesti Päevaleht, mõjub iroonilisena, et kolmandik kogutavatest maksudest põhjendatakse jäälõhkumisvajadusega, kuigi reaalselt maksavad suurema osa need, kes teenust ei vaja.
    On mõistetav, et riigieelarve vajab lisatuluallikaid, kuid muret teeb, et heitlikud otsused on viimasel ajal saanud reegliks. Eelmise riigieelarve menetlemine ei möödunud samuti ootamatusteta, kui valitsus otsustas ühegi eelneva vihjeta tõsta alkoholiaktsiisi uuest aastast 5% võrra. Toona selgitati ootamatut maksutõusu sellega, et ettepanek tuli ministeeriumilt alles eelarve menetlemisel eesmärgiga kasvatada riigi tulusid. Miks siiski loobuti avalikkust teavitamast ja selgitamast enne otsuse vastuvõtmist, on senini selgusetu.
    Nii võibki kõhkluseta korrata Äripäeva juulis ilmunud juhtkirja, et järske ja lühikese etteteatamistähtajaga maksumuudatusi võis mööndustega mõista kriisi ajal, kuid ka siis käibemaksu ja muid makse tõstes püüti seda vähemalt põhjendada ja selgitada. Seda enam, et möödunud kriis oli siiski erand ja pidi mõjuma õppetunnina, mitte seadma käitumiseks normi.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.