Kristi Malmberg • 15. oktoober 2012 kell 8:30

Valitsused jäävad haiglatele võlgu

Euroopa krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia tänavusest ettevõtete maksekäitumise uuringust selgub, et maksekultuur on muutunud halvemaks tervishoiusektoris, kus arvete tasumisega viivitavad valitsusasutused.

„ Finants- ja majanduskriis on Euroopa maksekäitumist viimase aasta jooksul halvemuse suunas muutnud eeskätt hariduse ja tervishoiu valdkondades. Kusjuures tervishoiusektoris ei ole võlgu mitte tervishoiuteenuse tarbijad, vaid arvete maksmisega viivitavad valitsusasutused,” selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.

Arvete laekumise tähtajad ning lõplikult tasumata jäävate arvete protsent on enim kasvanud nii absoluut- kui suhtarvudes just tervishoiusektoris. Lõplikult jääb Euroopas tervikuna tasumata 3,4% tervishoiuasutuste poolt väljastatud arvetest, kusjuures aastal 2008 oli see protsent 1,8. Euroopa tervishoiuasutused peavad täna ootama raha laekumist arve väljastamisest alates üle kolme kuu ehk keskmiselt 105 päeva.

Traditsiooniliselt jääb suurim protsent arvetest (4,2%) lõplikult tasumata teenustesektoris advokaadibüroodele, raamatupidajatele, maakleritele, erinevate valdkondade konsultantidele, uuringufirmadele, tõlkebüroodele, IT-teenuseid osutavatele ettevõtetele. Kõige paremini laekub raha kommunaalteenuseid (elekter, vesi, gaas, kaugküte) pakkuvatele ettevõtetele.

Eesti ettevõtete maksekäitumine ei ole viimase kolme aasta jooksul olulises osas muutunud. Eesti ettevõtted hilinevad täna arvete maksmisega keskmiselt 15 päeva, päeva võrra vähem kui eelnevatel aastatel.

Intrum Justitia 2012. aasta Euroopa ettevõtete maksekäitumise ja -riskide uuring hõlmas kolme uut Euroopa riiki - Bulgaariat, Rumeeniat ja Sloveeniat. Uuring viidi läbi 28 riigis, küsitleti ligi 8000 ettevõtet.

Hetkel kuum