• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülemiste keskuse raju arendus

    Plaanide järgi saab Ülemiste keskusest suurim kaubanduskeskus Tallinnas. Massiivse investeeringu suurus on  30 miljonit eurot.

    “Ei saa salata – eks me natuke oma laiendusplaani ajastasime selleks, et vastu astuda konkureerivatele arendustele, mida püütakse tuua,” selgitas Ülemiste Center OÜ juhatuse esimees Guido Pärnits keskuse laienemisplaane.
    Pärnitsa sõnul oli arendusele mõeldud juba tükk aega, kuid konkurentide tegevus andis tõuke kiiremaid ja konkreetsemaid samme astuda.
    Ta peab silmas Merkole kuuluva E.L.L. Kinnisvara arendatavat suurt keskust Lasnamäel ning Pro Kapitali plaane Peterburi tee alguse keskusega. Kui need kõik teoks saaks, tähendaks see, et Lasnamäel oleks korraga kolm suurt keskust ja tugev konkurentsisurve.
    “Ükski neist ehitama ei ole hakanud, aga nad juba müüvad end. Turul toimub midagi,” sõnas Pärnits.
    Kaupmeestele tuleb valikuvõimalusi juurde. Ülemiste keskuse suurarendus Pro Kapitali ettevõtte juhatuse esimehe Allan Remmelkoore sõnul ei kõiguta. “See on ju tore. Kõik taolised arendused toovad juurde töökohti ja majanduslikku aktiivsust,” kommenteeris ta. “Järgenevatel aastatel läheb siin jaekaubanduses päris huvitavaks. Ma loodan küll, et tarbijad saavad juurde toredaid ja hästi planeeritud, mõnusat atmosfääri pakkuvaid uusi ostukohti. Ma näen seda positiivselt.”
    Remmelkoore sõnul ei ole tõik, et Ülemiste keskus soovib laiendada, talle uudis. Samuti ei näe ta sellel mõju kaubapindade rendihindadele.
    “Iga üürnik, iga kaupmees peab otsustama, millisesse projekti ta usub. Millesse ta usub rohkem, millesse vähem. Millised kogemused on tal ühe või teise arendajaga olnud,” lausus Remmelkoor. “Ei saa kindlasti öelda, et mingi projekti lisandumine või ärakukkumine võimalikku üürihinda kohe mingil moel mõjutab.”
    Viru Keskuse ASi juht Ants Vasar ennustab samas Lasnamäe keskustele teravat konkurentsi, mis mõjutab tulevikus sinna piirkonda rajatavate keskuste rendihindu. Samuti võib Ülemiste keskuse laiendus tema sõnul mõjutada kesklinna ümbruses olevate keskuste rendipindade hindu, ent siiski mitte kesklinnas asuva keskuse omi.
    Ülemiste keskuse laiendamine on midagi, mille järgi on Pärnitsa sõnul pikka aega vajadust tuntud. Keskusel on olnud ruumipuudus, suurtele tegijatele pole olnud väga suuri pindu anda. Arendusega see muutub ning leping on alla kirjutatud juba H&Miga. Läbirääkimised käivad veel nii mõnegi teise brändiga, ent enne lepingu allkirjastamist Ülemiste keskus konkreetseid nimesid avaldada ei soovi.
    Pärnits: Ülemistest saab kiire arengu piirkond. “Ülemiste keskus on perekeskus, saame täiustada end täiuslikkuseni, pannes juurde laste mängualad, tuua sisse meelelahutust, teha sellest hoopis mastaapsem asi, kui praegu on,” loetles Pärnits.
    Ta tõi arenduse põhjuseks ka selle, et Ülemiste keskus on kaubanduses tegutsejatest kõige vanem. Seega on vaja keskusele värskust juurde anda. Niisiis ei kuulu plaani ainuüksi keskuse laiendus, vaid kogu olemasoleva keskuse sisedisaini muutmine.
    “Kogu Ülemiste piirkond, kuhu kuuluvad lennujaam, Ülemiste City, uus valmiv Tartu maantee viadukt, on lähemal 50 aastal Tallinna kõige kiiremini arenev piirkond. Kindlasti on siin turumaterjali. Ma pean silmas ka tulevikku – räägitakse bussi- ja raudteeterminalist, mis üle raudtee tuleks. Siin läheb elu edasi.”
    Viru keskuse juht Ants Vasar leiab, et uutele keskustele on ruumi küll. “Tarbimine kasvab väga kindlas mahus. 2011. aastal kasvas jaekaubandus 300 miljoni euro võrra. Kui niimoodi võtta, siis jaguks turgu 2–3 korralikule keskusele,” rääkis ta.
    Samas peavad Vasara sõnul ilmselt halvemates asukohtades ja mitte eriti tänapäevased kaubanduskeskused uksi sulgema hakkama.
    “See on kõik elav liikumine. Mingil hetkel, kui need kolm valmis saavad – Ülemiste, E.L.L ja Pro Kapital –, siis võib probleeme tulla küll,” leidis Vasar.
    Äripäev proovis kommentaari saada ka Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ASi juhatuse esimehelt ning Kristiine Keskuse OÜ juhatuse liikmelt Mati Popsilt, kuid kahjuks ei olnud Pops kättesaadav.
    Ülemiste piirkonnal suur tulevik
    “Ülemiste piirkond on praegu ja tõenäoliselt ka lähima kümne aasta jooksul Tallinna üks peamine arengupiirkond,” ütles Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno. “Lennujaam, rekonstrueeritav Ülemiste ristmik, kaubanduskeskuste areng, Ülemiste City jätkuv areng, planeeritav ühistransporditerminal – kõik see võib õnnestumise korral kujundada Tallinna kesklinna kõrvale tugeva omaette tõmbekeskuse.”Kui praegused investeeringud kaubanduskeskustesse valmivad, siis Tinno hinnangul mõjutab see eelkõige väiksemaid, nõrgema üürnike kooslusega keskusi. “Suuremate keskuste, näiteks Pro Kapitali planeeritava keskuse ja Ülemiste keskuse vahel võib kujuneda ka sünergia, millest kokkuvõttes võidavad mõlemad. Samas on selge, et iga uus keskus peab pakkuma midagi uut, ka kontseptuaalselt, vastasel juhul on neile edu prognoosimine kaheldav,” lisas ta.Tinno sõnul loodab nende ettevõte, et laiendused ja uued keskused meelitavad ligi ka ­uusi kaubamärke, sest järjekordset koopiat juba olemasolevatest keskustest pole mõttekas teha. “Tundub, et tarbijatele hakkavad vaikselt kangastuma ajad, kui me käisime kõik sarnastes Marati dressides, Klementi mantlites, Tartu botastes või Kommunaari kingades rõõmsalt ringi. Tarbija tahab vaheldust ning kohalik kaupmees ei taha üürnikuna iseendaga võistelda,” selgitas ta.Tinno leidis, et keskustesse kinode ja mitmesuguste atraktsioonide rajamine on samuti mõistlik idee. “On omamoodi absurdne, et Tallinna moodsad kinod paiknevad vaid kesklinnas, kuhu pääsemine ja kus olemine on kujunemas järjest komplitseeritumaks ja kallimaks. Võib uskuda, et tarbijale lähemal olles, sh lisandväärtust pakkudes, on ka edu garanteeritud.”
    Colliers peab tõenäoliseks, et laienemise võtmes jälgitakse pingsalt Pro Kapitali plaane naabruses ning laiendus võib realiseeruda etapilisena.
     
    Ülevaade
    Keskus paisub kahekordseks
    Ülemiste Keskuse laienduse ehitus kestab märtsist 2013 maini 2014. Hange kuulutatakse välja hilissügisel.Praegu on keskusel pinda 47 000 ruutmeetrit, sellele lisandub 53 300 ruutmeetrit. Kokku saab kaubanduspinnaks üle 100 000 ruutmeetri – 78 000 ruutmeetrit keskust (rendipinnad pluss muud pinnad) ja 22 000ruutmeetrine parkimismaja.Uude keskusesse tuleb 210 poodi.Investeeringu suurus on 30 miljonit eurot.
     
    Tasub teada
    Omanikusuhe viib Norra äripereni
    Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Norra päritolu rahvusvaheline ettevõte Linstow, mis haldab ja arendab ärikinnisvara peale Norra ka Baltimaades, Venemaal, Portugalis ja Rootsis.Eestis kuuluvad neile peale Ülemiste Keskuse ka Radisson Blu Hotel Olümpia ja Park Inn Central Tallinn, Lätis kuus kaubanduskeskust ning hotellide grupp.Linstow kuulub omakorda Norra suurele investeerimisfirmale Awilhelmsen AS. Ettevõte on Oslo börsil, osa sellest kuulub aga Norra tuntud Wilhelmsenide perekonnale.
    Allikas: Linstowi koduleht
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kohvi hind tõusis kümne aasta kõrgeima tasemeni
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.