Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kauplejad rabelevad teravas konkurentsis

    Eilsel kaubanduse aastakonverentsil rääkisid kaubanduskeskuste juhid, et järgmisel aastal läheb keeruliseks, kuna uued arendused tihendavad veelgi konkurentsi.

    Olukord on järgmine: keskusi tuleb juurde või siis vähemalt laiendatakse neid. 2014. aastaks lisandub hinnanguliselt üle 400 kaupluse. Õhk on konkurentsist paks.
    Sealjuures on miljoni dollari küsimus, mida tahab tarbija 2014. aastal.
    Tõetund koidab keskustele 2014.–2015. aastal. Järgmisel aastal lükkavad kopa maasse pea kõik arendajad ja siis selgub, millises tempos keskused ehitustöid teevad. 2014.–2015. aastal saab valmis enamik arendusi. Ja keskuste juhid aimavad sealjuures ohtu.
    Läheb rebimiseks. Eilne Äripäeva kaanelugu rääkis Ülemiste keskuse rajust arendusest. Konverentsil ütles Ülemiste Center OÜ juhatuse esimees Guido Pärnits, et talle ei mahu pähe, kuidas Lasnamäel avatakse kaks suurt keskust.
    “See viib selleni, et olukord pole hea ei kinnisvaraomanikele ega kaubanduskeskustele – ja ma ütleks, et pole hea ka kliendile,” tõdes Pärnits. Tema sõnul võib praegune valitsev enesekindlus osutuda ohtlikuks.
    Praegu on jaekaubanduses keskuste juhtide sõnul kõik hästi. “Me saame hakkama,” kinnitas Viru Keskuse juhatuse esimees Ants Vasar. “Kaupmeeste nahas küll olla ei taha, kaupmeeste otsused saavad olema karmid. See aeg on Eestis täiesti kindlalt möödas, et kui sa mõnes kaubanduskeskuses ei olnud, siis sind ei olnud ka olemas. Nüüd mõeldakse, kas ma mõnda keskusse üldse lähen,” märkis Viru keskuse juht.
    Vasar on mures kesklinna arenduste pärast. “Mind paneb hämmastama, et kesklinna arendajad – erinevaid kuulujutte ja projekte on väga palju olnud – on tunduvalt pikema vinnaga kui äärelinna arendused,” sõnas Vasar. Tema otsene mure on see, et mida tugevamaks lähevad ja mida rohkem tuleb juurde keskusi äärelinnades, seda nõrgemaks jääb kesklinn.
    “Hea uudis minule on, et järgmisel aasta sügisel tuleb postimaja kohale kaubanduskeskus, räägitakse ka Rävala galeriist,” lisas Vasar. “Igal juhul Tallinna kesklinna oleks hädasti vaja oluliselt jõulisemalt kaubandusisikut nii linnaelaniku kui ka turisti seisukohast.”
    Seega ongi kaubanduskettide omanikud olukorras, kus igaüks otsib võimalusi konkurentsis püsimiseks. Keeruliseks teeb olukorra tarbija kindlustunne, mis teeb vähikäiku. Paljud on konkurentsis püsimiseks valinud ehitamise.
    Lõunakeskuse direktori Jaan Loti sõnul on ehitamine ettevõtte jaoks kõige viimane abinõu, kui muu on ära proovitud. “Siis, kui muud – käepärasemad, odavamad ja vähenõudvamavad – arendusnipid on ära kasutatud. Kui mõistus otsa saab, siis ehitame,” selgitas Lott.
    Pro Kapitali juht Allan Remmelkoor samas näeb tulevikku positiivsena.
    “Sel aastal kohtusin väga paljude Kesk- ja Lääne-Euroooa investoritega. Kuigi meie plaanid ei läinud nii, nagu lootsime, võin öelda, et üldine hoiak on väga positiivne. Näeme järgmisel ja ülejärgmisel aastal mitmeid kaubamärke ja uusi tegijaid. Jaekaupmehed Lääne- ja Kesk-Euroopast tahavad senisest rohkem Baltimaades kanda kinnitada ja usuvad makromajanduslikku jätkusuutlikkusse rohkem kui omaenda riikides.”
    Konkurents on kõva ka jaekaupmeeste hulgas. Prisma peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul on märksõnadeks e-kaubandus, läbipaisvus ja informeeritus. Kaupmehed tõid välja, et internetiajastul on väga kerge saada hinnainfot.
    “Me räägime liiga palju sellest, milline on keskmine tarbija. Aga keskmist klienti ei ole olemas! Erinevad dieedid, avastatakse uusi haigusi ja allergiaid – see kõik teeb kaupmehe elu keerulisemaks. Õnneks pole siin eriti usureegleid, mis mõjutaksid kaubavalikut, ” kirjeldas Lihavainen.
    Kaupmehed toonitasid, et palgasurve on olemas – ees terendab tööjõupuudus. Ent püütakse hoiduda palgarallist, mis toimus buumiajal.
    “Igal juhul püüaksime vältida palgarallit. Kõikide müügitööga seotud inimeste palgad on ka müügitulemustega seotud,” rääkis ETK nõukogu aseesimees Tarmo Punger.
    E-äri ei taha vedu võtta
    Eilsel kaubanduse aastakonverentsil ütles Stockmanni grupi asepresident Maisa Romanainen, et imestab väga, kuidas e-riigis Eestis on nii väike e-kaubanduse osakaal. Samas jaekaubanduse tegijad sõnasid, et see on kahtlemata tulevik.Selveri direktori Andres Hein-veri sõnul on üks põhjus see, et poed on kodutee ääres ning ostlemas on võimalik käia suurema närvikuluta.“Väga olulist vajadust oma ostlemist veebi kaudu mugavaks teha ei ole,” nentis Heinver.Hoopis suuremaks ohuks on Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul kliendid, kes käivad küll poes, kasutavad teenindust ning siis otsivad sama toote palju odavamalt internetist – ehk siis kasutavad ära kohalike poodide hüved selle eest maksmata.“See laieneb. Järgmine suurem ala või sektor on kõik tehnikaga seotud asjad,” sõnas Lihavainen.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Soome laskemoonatootja ehitab uue tehase
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.