• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kauplejad rabelevad teravas konkurentsis

    Eilsel kaubanduse aastakonverentsil rääkisid kaubanduskeskuste juhid, et järgmisel aastal läheb keeruliseks, kuna uued arendused tihendavad veelgi konkurentsi.

    Olukord on järgmine: keskusi tuleb juurde või siis vähemalt laiendatakse neid. 2014. aastaks lisandub hinnanguliselt üle 400 kaupluse. Õhk on konkurentsist paks.
    Sealjuures on miljoni dollari küsimus, mida tahab tarbija 2014. aastal.
    Tõetund koidab keskustele 2014.–2015. aastal. Järgmisel aastal lükkavad kopa maasse pea kõik arendajad ja siis selgub, millises tempos keskused ehitustöid teevad. 2014.–2015. aastal saab valmis enamik arendusi. Ja keskuste juhid aimavad sealjuures ohtu.
    Läheb rebimiseks. Eilne Äripäeva kaanelugu rääkis Ülemiste keskuse rajust arendusest. Konverentsil ütles Ülemiste Center OÜ juhatuse esimees Guido Pärnits, et talle ei mahu pähe, kuidas Lasnamäel avatakse kaks suurt keskust.
    “See viib selleni, et olukord pole hea ei kinnisvaraomanikele ega kaubanduskeskustele – ja ma ütleks, et pole hea ka kliendile,” tõdes Pärnits. Tema sõnul võib praegune valitsev enesekindlus osutuda ohtlikuks.
    Praegu on jaekaubanduses keskuste juhtide sõnul kõik hästi. “Me saame hakkama,” kinnitas Viru Keskuse juhatuse esimees Ants Vasar. “Kaupmeeste nahas küll olla ei taha, kaupmeeste otsused saavad olema karmid. See aeg on Eestis täiesti kindlalt möödas, et kui sa mõnes kaubanduskeskuses ei olnud, siis sind ei olnud ka olemas. Nüüd mõeldakse, kas ma mõnda keskusse üldse lähen,” märkis Viru keskuse juht.
    Vasar on mures kesklinna arenduste pärast. “Mind paneb hämmastama, et kesklinna arendajad – erinevaid kuulujutte ja projekte on väga palju olnud – on tunduvalt pikema vinnaga kui äärelinna arendused,” sõnas Vasar. Tema otsene mure on see, et mida tugevamaks lähevad ja mida rohkem tuleb juurde keskusi äärelinnades, seda nõrgemaks jääb kesklinn.
    “Hea uudis minule on, et järgmisel aasta sügisel tuleb postimaja kohale kaubanduskeskus, räägitakse ka Rävala galeriist,” lisas Vasar. “Igal juhul Tallinna kesklinna oleks hädasti vaja oluliselt jõulisemalt kaubandusisikut nii linnaelaniku kui ka turisti seisukohast.”
    Seega ongi kaubanduskettide omanikud olukorras, kus igaüks otsib võimalusi konkurentsis püsimiseks. Keeruliseks teeb olukorra tarbija kindlustunne, mis teeb vähikäiku. Paljud on konkurentsis püsimiseks valinud ehitamise.
    Lõunakeskuse direktori Jaan Loti sõnul on ehitamine ettevõtte jaoks kõige viimane abinõu, kui muu on ära proovitud. “Siis, kui muud – käepärasemad, odavamad ja vähenõudvamavad – arendusnipid on ära kasutatud. Kui mõistus otsa saab, siis ehitame,” selgitas Lott.
    Pro Kapitali juht Allan Remmelkoor samas näeb tulevikku positiivsena.
    “Sel aastal kohtusin väga paljude Kesk- ja Lääne-Euroooa investoritega. Kuigi meie plaanid ei läinud nii, nagu lootsime, võin öelda, et üldine hoiak on väga positiivne. Näeme järgmisel ja ülejärgmisel aastal mitmeid kaubamärke ja uusi tegijaid. Jaekaupmehed Lääne- ja Kesk-Euroopast tahavad senisest rohkem Baltimaades kanda kinnitada ja usuvad makromajanduslikku jätkusuutlikkusse rohkem kui omaenda riikides.”
    Konkurents on kõva ka jaekaupmeeste hulgas. Prisma peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul on märksõnadeks e-kaubandus, läbipaisvus ja informeeritus. Kaupmehed tõid välja, et internetiajastul on väga kerge saada hinnainfot.
    “Me räägime liiga palju sellest, milline on keskmine tarbija. Aga keskmist klienti ei ole olemas! Erinevad dieedid, avastatakse uusi haigusi ja allergiaid – see kõik teeb kaupmehe elu keerulisemaks. Õnneks pole siin eriti usureegleid, mis mõjutaksid kaubavalikut, ” kirjeldas Lihavainen.
    Kaupmehed toonitasid, et palgasurve on olemas – ees terendab tööjõupuudus. Ent püütakse hoiduda palgarallist, mis toimus buumiajal.
    “Igal juhul püüaksime vältida palgarallit. Kõikide müügitööga seotud inimeste palgad on ka müügitulemustega seotud,” rääkis ETK nõukogu aseesimees Tarmo Punger.
    E-äri ei taha vedu võtta
    Eilsel kaubanduse aastakonverentsil ütles Stockmanni grupi asepresident Maisa Romanainen, et imestab väga, kuidas e-riigis Eestis on nii väike e-kaubanduse osakaal. Samas jaekaubanduse tegijad sõnasid, et see on kahtlemata tulevik.Selveri direktori Andres Hein-veri sõnul on üks põhjus see, et poed on kodutee ääres ning ostlemas on võimalik käia suurema närvikuluta.“Väga olulist vajadust oma ostlemist veebi kaudu mugavaks teha ei ole,” nentis Heinver.Hoopis suuremaks ohuks on Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul kliendid, kes käivad küll poes, kasutavad teenindust ning siis otsivad sama toote palju odavamalt internetist – ehk siis kasutavad ära kohalike poodide hüved selle eest maksmata.“See laieneb. Järgmine suurem ala või sektor on kõik tehnikaga seotud asjad,” sõnas Lihavainen.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.