II samba kliendid ei suuda otsustada

Investeerimisfondide juhi Loit Linnupõllu sõnul ei suuda need kliendid tõenäoliselt otsustada, millist fondi valida ning on liikunud ühest fondist teise.„Pensionifondide vahetamisel peab arvestama, et fondi vahetamisel tuleb üks protsent oma varadest ära anda (kui minna ühe fondivalitseja juurest teise juurde),“ märkis Linnupõld.Näiteks tõi ta, et kui iga aasta protsent loovutada, võib tähendada see seda, et sa annad keskmiselt kolmandiku oma aastatootlusest ära ning see ei tule tootlusele kuigi kasuks.

Analüüsi kohaselt on vaid üks protsent (7600) selliseid kliente, kes on vahetanud fondiosakuid kord või paar. Linnupõld peab neid teadlikeks klientideks, kes on valinud endale kas sobivama fondi strateegia või fondivalitseja.

Panga sõnul tehakse aktiivselt tööd, et viia kliendid õige strateegiaga fondi.Linnupõld tõi välja noored, kes pole ise endale fondi valinud ning kellele on valitud riigi poolt loosi teel välja konservatiivne fond (Swedbanki puhul K1).Neist noortest klientidest on pank suutnud suunata sobivama  fondi juurde 35,6%. Teisel kohal on SEB vaid 16,2%ga. Samas Nordea Panga konservatiivsete fondidega liitunud noortest on suunatud agressiivsematesse fondidesse vaid 0,6% klientidest.

Pank toob siin välja tugeva nõustamistöö. „Teeme 60 000 nõustamist pangakontorites aastas, et inimesed liiguksid õigesse fondi“.

Swedbanki hinnangul võiks kõige riskantsematesse fondidesse (aktsiaid lubatud kuni 75% fondi varadest) investeerida 18-34 aastased. Sealt edasi kuni 49. eluaastani passib kõige paremini 50% aktsiate osakaaluga fond. 50-59. eluaastastele soovitatakse kuni 25% aktsiatesse investeerivaid fonde ja pärast seda vanust juba 100% võlakirjafonde.

Samas täpsustab Linnupõld, et kui inimene ei soovi vanaduspensionile jäädes raha fondist kasutusele võtta võib selle pärandada ja ei pea fondi strateegia vahetamisega pead murdma.