Stabiliseerimisreservi turuväärtus kasvas aastaga 16 miljonit eurot
Septembri lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi soetusmaksumus 342,7 miljonit eurot ja turuväärtus 345,5 miljonit eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes on reservi turuväärtus suurenenud 2,3 miljonit ja aastaga võrreldes 15,8 miljonit eurot.
Kolmandas kvartalis laekus reservi 1,3 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulusus oli tänu võlakirjaturgudel toimunud mõõdukale hindade tõusule 1,09 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusust ületas reserv 0,55 protsendipunkti tänu reservis olevatele hoiustele ning pikema tähtajaga võlakirjadele.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (69,3 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (30,7 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (19,3 protsenti) ja Rabobanki (13,1 protsenti) võlakirjad ning Swedbanki hoiused (17,2 protsenti). Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82,5 protsenti ja hoiused 17,5 protsenti.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.