Tamjärv:  taastuvenergia on ülikasumlik, aga mitte rahaliselt

Taastuvenergia investeeringute olulisust rõhutas ta ka teisipäeval riigikogus toimunud keskkonna- ja majanduskomisjoni ühistungil esinedes.

Kuidas mõjutavad taastuvenergia tasud, mida valitsus plaanib järgmisel aastal vähendada, Teie investeeringuid? Eks näis, kuidas lõpuks otsustatakse. See ei ole ju valmis otsus. Diskussioon on sellel teemal kuumaks läinud sellepärast, et riik on kunagi oma korra teinud ja investeeringutoetusi selgelt lubanud, selle järgi on ka investeeringud ära tehtud ja tagantjärele ei tohiks seda korda muuta.

Praegu paistab, et kõlama on jäänud mitte investorite hääl, vaid riigiõiguslaste ja riigiõiguslaste juristide ja poliitikute hääl. Loodetavasti see juba tehtud investeeringuid ei mõjuta.

Kahjuks on olemasolevad toetused ebapiisavaks muutunud, tuleviku toetused aga ilmselt vähenevad ja siin ei ole midagi vaielda. Selle tulemuseks on kahjuks see, et taastuvenergia investeeringutele ei joosta Eestis tormi. Võib-olla mõni veel tuleb, selle praeguse kava valguses.

Taastuvenergia investeeringud on nii keskkonnahoiu, majandus-finantsiliste kui ka kogu kliimapoliitiliste seisukohtade valguses ülihädavajalikud.

Kuidas neid siia meelitada? Ega neid käsu korras ei saa.

Majandusminister Juhan Parts on olnud selle eelnõu eestvedaja, millega vähendatakse järgmise aasta jaanuaris taastuvenergia tasusid. Kuidas suhtute tema käitumisse? Minu suhtumine Juhanisse on igatpidi positiivne ega puutu siin asjasse. Nagu ma aru saan, teeb Eesti riik oma otsuseid peagi ja seaduseelnõu saabub varsti.

Miks Teie otsustasite 2005. aastal oma raha taastuvenergiasse paigutada? Et raha teenida? Olen mitu korda öelnud, et numbrites on lihtne tõestada, et taastuvenergia investeeringud on minu elu kõige viletsemad, kõige vähem tasuvad investeeringud olnud.

Need tuuleenergia investeeringud sai tehtud 2005.–2007. aastal. Ei ole saladus, et ma sain sealt väikse promilli dividende. See ei olegi kellelegi üllatus, et energiainvesteeringud ongi väga pikad. Lootus on, et nad teenivad.

Kes Teile soovitas sellesse valdkonda investeerida? Kas Jüri Mõis? Eks me Jüriga kahekesi… Kalle Kiigske ja Martin Kruus olid sellel ajal täiesti olemas, tegelikult nemad meid mõlemaid meelitasid. Kuigi selle asja kasumlikkus oli juba siis ette näha – et midagi väga roosilist selles ei ole –, siis maailmavaateline pool toetas nii palju, et me olime nõus seda kergel käel tegema.

Tundub, et Jüri Mõis on Teil nagu parem käsi. Üldse mitte. Mul on üsna palju iseseisvaid otsuseid. Aga võib öelda, et olen elu jooksul tema initsiatiivil palju edukaid investeeringuid teinud. Miks mitte.

Te ütlesite, et taastuvenergia investeering ei olnud just kõige edukam. Nimetage mõni edukam. Täpsustagem, et rahaliselt. Taastuvenergia on ülikasumlik, aga mitte rahalises mõttes.

Aga rahalises mõttes? Ei tule meelde. Kooliinvesteering on veel metsikult kasumlikum, rahaliselt muidugi kahjumlik, aga sisuliselt mõttes ülikasulik.

Millised on Teie edaspidised plaanid Nelja Energias? Kas läheb nii, nagu võiks minna selle kava järgi, et taastuvenergia on tulevikus ikkagi kasumlik nii äri kui ka ühiskonna mõttes? Taastuv­energia üleminekuprogrammile ja üldse sellele teemale ei saa ma ammu enam mõelda investorina.

Miks ma üldse siin sellel teemal sõna võtan, on see, et investeerimistegevuse käigus on mul tekkinud oma arusaam sellest. Investori huvi on taandunud, aga kodaniku huvi on kasvanud.

Ma näen hästi selle valdkonna probleeme ja võimalusi. Mul isiklikke plaane… tore oleks, kui tekiks. Praegu ma ei näe neid.

Olete öelnud, et lähinaabritel on soodsamad taastuvenergiasse investeerimise tingimused. Eestis läheb see olukord pisut kehvemaks. Kas olete mõelnud, et võiks paigutada oma vaba raha mõnda teise riiki ja tegeleda sama äriga? Minul ei ole sellises suurusjärgus vaba raha ja mina niimoodi ei mõtle.

Nelja Energia on juba tegelenud investeeringutega Balti riikides. Muidugi Nelja Energia mõtleb ja jälgib pidevalt, millised tingimused on mujal. Tegelikult ümberkaudu on need tingimused soodsamad.

Kõik need tingimused aga muutuvad ajas – kes suurendab toetusi ja kes vähendab.

Teie põhiline tegevus ongi praegu taastuvenergia ja kooli juhtimine? Tähtsuse järjekorras teistpidi: esiteks kool ja teiseks taastuvenergia.

Rääkides koolist, riigikogu istungil öeldi, et ­uusi taastuvenergia spetsialiste ei tule peale. Kas järgmine investeering võiks kuidagi sellega seotud olla? Teil on olemas kooli juhtimise kogemus ja taastuvenergia valdkonna kogemus, võiksite luua taastuvenergia kooli? Võib-olla, väga tore oleks. Teine kord rääkige mulle lähemalt sellest mõttest.

 

Taust

Teisipäevasel istungil tutvustati Eesti Taastuv­energia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja kava, mille järgi oleks Eestis võimalik minna 2030. aastaks üle 100protsendiselt taastuvale energiale elektri- ja soojusmajanduses.8. oktoobril otsustas valitsus toetada majandusminister Juhan Partsi esitatud eelnõu, millega vähendatakse taastuvenergia tasusid alates 1. jaanuarist 2013 ja mis omakorda leevendab ees ootavat elektri hinna tõusu.