PwC: New York ja London on parimad suurlinnad

PwC ja mõttekoja Partnership for New York City koostöös läbi viidud uuringus võrreldi maailma 27 linna, mis kõik oma piirkonna olulised äri-, finants- ja kultuurilised keskused, 60 kriteeriumi alusel, näitlikustades tulemuste abil linnade konkurentsieeliseid ning võimalusi erinevates valdkondades ajupotentsiaalist ja innovaatilisusest elukeskkonna kvaliteedini.

New York osutus koondedetabelis Londoni ees ülinapiks võitjaks, järgnesid Toronto, Pariis ja Stockholm: viimane oli ka võrreldud linnadest väikseim, kaotades seega punkte mastaabiefekti poolt mõjutatud valdkondades, ent olles parim intellektuaalse kapitali ja innovatsiooni ning tervise ja turvalisuse kategooriates. Pariis sai kõrgeimad punktid elukvaliteedi ja demograafilise situatsiooni ning London parima rahvusvahelise külastajamagneti kategoorias.

Konkurentsivõimelisimad Aasia linnad on Singapur ja Hongkong (vastavalt 7. ja 8.), neist esimene on maailma parima infrastruktuuri ja transpordisüsteemiga metropol ning samuti parim äritegevuse lihtsuse vallas. 11. kohal on Sydney (parim looduskeskkond ja jätkusuutlik areng), 12. Berliin (kõige odavam linn 27-st), 14. Seoul (kõrgeim digitaliseeritus) ja 17. Peking (aktiivseim majandusareng).Venemaa pealinn oli 27 linna võrdluses 20.-s, Šanghai järel ja Mexico City ees. Moskva konkurentsieelistena tuuakse esile võrdlusalustest kõige madalamat looduskatastroofide riski ning mõneti üllatuslikult ka odavaimat internetti, ülejäänutest madalaim skoor saadi aga kliima, poliitilise keskkonna kvaliteedi ning tööjõu värbamisega seotud riskide alal.

Vähim konkurentsivõimelised tõmbekeskused on Mumbai, Sao Paulo ja Johannesburg.

Uuringut kommenteerinud Eesti PwC ärinõustamisüksuse juhtivkonsultant Olavi Grünvald ütles, et linnakeskkonna kvaliteet ja mõju tõmbekeskusena sõltub kümnetest või isegi sadadest teguritest, millest osasid on linnajuhtidel võimalik mõjutada ning teisi eriti mitte. „Konkurentsivõime tõstmiseks tuleb tegeleda puudustega, ent võib-olla veelgi tähtsam on oma tugevuste edasiarendamine. Kindlasti ei tohi otsustajad ja vastutajad hetkekski arvata, et nende linnas on näiteks transpordikorraldus, rohealade arv või ettevõtlustegevuse lihtsus juba nii heal tasemel, et rohkem polegi vaja pingutada. Linnade konkurents turistide, investeeringute ja maksumaksjate eest on piirideülene ja kui linna atraktiivsus väheneb, hakkab naaberlinnade tõmbejõud tema elujõudu veelgi kahandama.“