• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õmblusäris nagu ehituses peatöövõtjana

    Tööriideid ning naiste- ja lasteriideid vahendavas OÜs Lesanio ei ole palgal ühtegi õmblejat, küll töötab firma heaks üle poole tuhande nobenäpu, kellest enamik on lätlannad.

    Küsimustele vastab Valgamaa edetabelis 4. kohal oleva OÜ Lesanio tegevjuht Terje Mängel.
    Neljandal kohal oli Lesanio ka 2009. aasta edetabelis. Kummast saavutusest rohkem rõõmu tunnete, kas tollasest või nüüdsest? Aus vastus on see, et ega kohtade pärast ei ole me kunagi tööd teinud. Eesmärk on oma asja korralikult ja efektiivselt ajada. Eks need tulemused võivad olla ka nii, et täna oled tipus, aga homme on krahh ja sind pole enam seal.
    Lisaks 4. kohtadele oli Lesanio 2010. aastal 14. kohal ja 2008. aastal 12. kohal ja see näitab ju ettevõtte stabiilsust. Edetabelite eelis vast selles ongi, et kui keegi neid jälgib, siis ta võib-olla näeb, kui usaldusväärne võib partner olla. Et ta ei ole edetabelisse vaid korraks lennanud ja seejärel sealt täiesti kadunud. Et küllap midagi selles firmas on, mis hoiab asja stabiilsena.
    Lesanio käibe kasv oli mullu 45% ja kasum peaaegu kahekordistus. Kuidas stabiilne firma sai veel vunki juurde lisada? Eks ikka tänu sellele, et kõigil meie koostööpartneritel, meie tellijatel on läinud väga hästi. On näha seda, et raske aeg on möödas. Kui üle-eelmisel aastal ei tellinud firmad tööriideid üldse või tellisid poole vähem kui varem, siis nüüd suurendati koguseid oluliselt. Võimalik, et firmad olid ka sunnitud tellima, sest tööriided olid lihtsalt ära kulunud.
    Ettevõtte tegevusalana on kirjas tööriiete projektimüük. Mida see tähendab? Projektimüük tähendab seda, et me teeme täpselt tellija soovile riideid. Lesaniol endal hingekirjas õmblejaid ei ole. Küll aga on üksjagu firmasid, mis teevad sada protsenti meile tööd, nad teevad meile allhanget. Kui Eestis töötab meie heaks umbes paarkümmend õmblejat, siis Lätis üle 500. Koostöö Läti õmblusettevõtetega on kestnud üle kümne aasta. Me ostame Lätist õmblusteenust, sest asume Valgas ja Riia on meile lähemal kui Tallinn. Koostööpartnerid asuvad Riia külje all, Daugavpilsis ja Kraslavas.Me oleme algusest peale vahendanud tööriideid, aga samuti õmmelnud allhanke korras ka naiste- ja lasteriideid. Lõpptarbijateks on suhteliselt suured brändid Soomes, Rootsis ja Norras. Eestis on meie suurimaks koostööpartneriks Lenne.
    Õmblusturul on konkurents ilmselt väga suur. Loomulikult, sest me ju võistleme Hiina õmblustööstusega. Vaadake statistikat, kui palju on õmblustööstus Eestis väiksemaks jäänud. Eestis on palju kohalikke ettevõtteid, mis riideid müüvad, aga need on toodetud kuskil mujal. Eestis on müük ja võib-olla ka disain, aga tootjad on mujal. Kui Eestis tehti kunagi allhanke korras hästi suuri partiisid, siis need on kõik läinud Aasiasse. Eestisse on jäänud vaid kiired projektid, väiksemad kogused.
    Lesanio ju käitub samamoodi nagu teised suured tegijad Eestis ehk ostab õmblusteenust mujalt sisse. Nojah, aga meie ei ole Aasias.
    Teie olete Lätis! Meie oleme Lätis. Ja ma arvan, et Läti õmblejate tase on tunduvalt kõrgem kui Hiina õmblejatel.
    Lesanio koduleheküljel on kirjas, et eelmise aasta lõpus võitsite mitu riigihanget, näiteks Tallinna Sadama talviste tööriiete hanke ja kodutütarde vormiriietuse hanke. Kas olete ka varem riigihankeid võitnud? Oleme püüdnud tegutseda nii, et vähemalt üks riigihange igal aastal ikka endale saada. Näiteks Eesti Posti töötajad kõnnivad meie tööriietuses. Riigihanked on olulised, sest esiteks annavad need kindla töö ja teiseks annab see võib-olla mõnele erafirmale signaali, et hanke võitja tõepoolest oskab õmmelda. Oleme üksjagu palju tööriideid õmmelnud tee-ehituse firmadele.Enamiku tööriiete mudelitest töötame me ise välja ning ise teeme ka juurdelõikuse. Riigihangete puhul antakse ette joonis või väga täpne kirjeldus selle kohta, mis värvi peavad tööriided olema, mitu taskut peab olema ja mitu neist lukuga ning kas vooder peab olema äravõetav. Aga lekaale ei anna kaasa keegi. See tähendab, et lekaalid, mille järgi rõivad välja lõigata, konstrueerid ise. See, et me teeme tööriideid vastavalt tellija soovile, ongi meil aidanud turul konkurentsis püsida.
    Kuidas teil tänavu on läinud? Üheksa kuu andmete põhjal võib öelda, et ei tule halvem aasta kui eelmine. Aga loomulikult ei tule tänavu sellist kasvu, nagu oli mullu. Pärast iga hüpet peabki olema periood, kui asi stabiliseerub. Kui samamoodi suurte sammudega edasi hüpata, siis ei ole sugugi kindel, et kõik nii ilusti välja kukub.
    Mis on mis
    OÜ Lesanio
    asukoht: Tsirguliina alevik, Tõlliste vald, Valgamaaasutatud 01.01.1995omanikud: Erik Kõomägi, Terje Mängel, Aldo Nõutegevusala: rõivaste vahendamine, projektimüüktöötajaid: 4 (2011. a)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.