Ettevõtted poogivad lepingusse otseturustust

Inspektsioonile kaevatakse, et kui on sõlmitud mõne teenuse osutamise leping, saadab ettevõte kas reklaame või rahuloluküsitlusi, ilma et oleks selleks eraldi kokku leppinud. Tüüptingimused on lepingu selline osa, mille puhul inimesel puudub võimalus kaasa rääkida ja neid mõjutada. Otseturustusest aga peab inimene saama keelduda.Eesti Energia teatel pole eraldi andmete kasutamise nõusolekut  vaja, kui nad teevad oma elektri­klientidele pakkumisi lepingut muuta või pikendada. “Näiteks kui saadame oma klientidele teavituse, milles informeerime neid seniste elektrienergia müügilepingute lõppemisest 31. detsembril 2012 ning selgitame, et lepingu alusel tarbimise jätkamiseks peab klient valima uue müüja ning sealjuures on üks valik sõlmida uus leping Eesti Energiaga, ei ole eraldi nõusoleku võtmine vajalik,” selgitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.

Kirjad ilma loobumisvõimaluseta. Elektrifirma peab küsima andmete kasutamiseks luba, kui nad soovivad kliendile teha pakkumise, mis ei ole seotud nende senise lepingu, selle muutmise või pikendamisega. “Elektrilepingu tüüptingimused sätestavad ka selle, et kui õigusaktist ei tulene, et müüjal on õigus töödelda andmeid õigusakti alusel ja kliendi nõusolekuta, on kliendil õigus võtta nõusolek andmete töötlemiseks tagasi,” lausus Vennik. “Kui klient saab e-posti teel pakkumise, on sellele alati lisatud link, mille kaudu saab edasistest pakkumistest loobuda.”Samas on Eesti Energia saatnud viimastel nädalatel klientidele kirja, kus ei ole võimalust edaspidistest otseturustusteadetest loobuda.Andmekaitse inspektsiooni nõuniku Stiina Liivranna sõnul on trend paremuse suunas, aga praktikas juhtub ikka, et mõnes loosimises osalemise eeldus on see, et inimene nõustub tulevikus reklaamiga. Ta tõi näitena reklaami, kus loositakse välja iPad kõikide loosikupongide täitjate vahel. “Loosikupongil on juba kliendi eest täidetud kast, mille kohaselt ta soovib saada tulevikus reklaami,” märkis ta.Ta lisas, et selline kampaania pole seaduslik. “Vaatamata sellele, et inimesel on alati õigus oma nõusolek otseturustuseks tagasi võtta, võiks inimene kaaluda, kas saadav võimalik hüve tasub oma andmete andmist ettevõtjale,” rõhutas ta.Ostukeskkond Cherry kinnitas, et jälgib reegleid. “Kui me räägime Cherry igapäevasest uudiskirjast, siis esimest korda ostu sooritades on Cherry lehel eraldi lahter, kus ostja saab valida, kas soovib hakata Cherry uudiskirju saama või mitte. Samuti on iga uudiskirja lõpus nupp, millega on võimalik uudiskirjast loobuda,” rääkis Cherry ärijuht Martin Kõiva.

Peidetud  klausel. Kõiva hinnangul on  tüüpiline pigem see, et uudiskirjaga liitumine on peidetud sügavale üldtingimustesse ning ilma süvenemata ei ole võimalik aru saada, et e-postkasti hakkab tulema regulaarseid kommertsteateid.EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul on ka nendel otseturustuse tingimused niimoodi paigas, et klient saab reklaampakkumisi siis, kui ta on ise ära märgistanud, et soovib saada edaspidi pakkumisi või reklaami. “Alati saab nõustumise tagasi võtta,” selgitas Sepp.

Lepingu muutmisega kaasneb hinnatõus

Tarbijakaitseamet leidis elektrimüüjate avatud turu müügilepingute tingimustes puudusi ning palus ettevõtetel need kõrvaldada.Päris lõpule on amet jõudnud Eesti Energia ja 220 Energia avatud turu elektrilepingute analüüsiga. Elektrum Eesti tingimused on läbivaatamisel. Seni leitud vajakajäämised on muu hulgas seotud lepingu muutmise ja lõpetamise sätetega.Eesti Energia lubas, et kaotab eraklientidele lepingu ennetähtaegse lõpetamise trahvi, aga tõstab seetõttu elektri hinda.Koduklientidel on seega võimalik tähtajalisi lepinguid katkestada ühekuulise etteteatamisajaga. Samas hakkab tähtajaliste lepingute ennetähtaegse katkestamise risk kajastuma elektri kilovatt-tunni hinnas, teatas ettevõte.“Ehkki praegune võlaõigusseadus lubab meie hinnangul ka teistsugust tõlgendust, võtame edasiste arusaamatuste vältimiseks koduklientide elektrilepingutest välja punkti, mis käsitleb tähtajaliste lepingute ennetähtajalise lõpetamise tasu,” ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.Eesti Energia viib selle nädala jooksul muudatused sisse oma infosüsteemidesse ning uued lepingupõhjad ja hinnad võetakse kasutusele tuleval esmaspäeval.

Kommentaar

Nõusolek ei pea olema eraldi dokumendis

Ave Piik, Advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat Üldjuhul võib füüsilise isiku elektroonilisi kontakt­andmeid kasutada otseturustuseks ainult tema eelneval nõusolekul. Teatud erandid kehtivad olemasoleva kliendisuhte baasil saadetavate teadete kohta. Seadus ei näe ette, et nõusolek peaks olema antud eraldi dokumendis. Siiski tuleb arvestada, et nõusolek peab tuginema isiku vabale tahtele. Tüüptingimustes sisalduva nõusoleku puhul tekitab küsimusi see, et isikul ei ole võimalik väljendada oma vaba tahet otseturustust puudutava nõusoleku andmise kohta eraldiseisvalt tüüptingimuste üle otsustamisest. Ehk siis isikul puudub võimalus nõustuda tüüptingimustega, jättes andmata nõusoleku kommertsteadaannete saamiseks. Seetõttu saaks põhimõtteliselt öelda, et tüüptingimustes sisalduva nõusoleku andmisel ei saa olla tegemist isiku vaba tahteavaldusega.

Tasub teada

Tuleb julgelt vastu hakata

Ettevõte ei tohi kliendi nõustumist otseturustusega kirjutada tüüptingimuste sisse nii, et ta otseturustusega nõustumise ise kliendi eest ära otsustab. Seda peab klient saama valida.Kui klient leiab tüüptingimuste seest tingimuse, kus ta alla kirjutades nõustub ka otseturustusega, tasub ettevõtte esindajale selle kohta märkus teha. Ja mitte niisama, et selline viis ei meeldi, vaid julgelt võib viidata, et see on ebaseaduslik. Loomulikult tasub teavitada ka andmekaitse inspektsiooni.Allikas: andmekaitse inspektsioon