Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärme söö pangaliidu suppi nii kuumalt, kui keedetakse

    Panganduskriiside senine ajalugu pärast globaliseerumise algust on näidanud, et iga 10–12 aasta järel kordub maailmas suurem kriisilaine. Vaevalt suudab loodav pangandusliit kriiside kordumist ära hoida. Aga kui sellest on osaliseltki kasu tulevaste kriiside kahjude vähendamisel, tuleb see idee ellu viia.

    Rahvatarkus ütleb, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse. Enne kui uus organ tööle hakkab, tuleb kõik kerkivad küsimused selgeks vaielda. Eurotsooni käivitamisel taheti mahapandud tähtaegadest kramplikult kinni pidada ja nii keeratigi käkk kokku. Nii võeti osa liikmeid vastu, kuigi nad polnud veel täitnud Maastrichti kriteeriume, ja Kreekal lubati aasta hiljem liituda, kontrollimata tema esitatud andmete paikapidavust. Kõige kurvem, et euro­tsooni ülesehituse puudujääkidele vaadati läbi sõrmede. Mäletan üht konverentsi vahetult enne europiirkonna käivitamist, kus üks Euroopa rahandusinstituudi (EKP eelkäija) juhtivtöötaja pidas väga kriitilise ettekande eurotsoonist ning järeldas, et see ei saa olla jätkusuutlik. Kuluaarides arutati, et ei tea, kas ta on homseks lahti lastud. Poliitikud pigistasid teadlase hoiatuste suhtes aga ikkagi silma kinni.
    Liiga suured riskid
    Euroopa Keskpanka luues keskenduti vaid rahapoliitilistele eesmärkidele. Kuid rahvusriikide keskpankadel on ka teine oluline ülesanne: pangasüsteemi juhtimine. Küllap loodeti selle peale, et Baselis asuv Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), mis asutati 1930. aastal, suudab riikidevahelise panganduse koordineerimise ja riskide maandamisega toime tulla. Kahjuks näitas Euroopa finantskriis, et hoolimata ühtsetest pangandusjärelevalve põhimõtetest ei suudeta panganduspankrotte ära hoida.Probleem seisneb selles, et pangad võtavad liiga suuri riske. Kui need end õigustavad, panevad pankade omanikud ja juhtkond suured dividendid ja boonused oma tasku, aga kui läbi kukuvad, siis jäävad kahjud maksumaksjate kanda. Kuni asi piirdus ainult oma riigi maksumaksjate koorimisega, leiti, et see on riigisisene probleem ja süsteemi pole vaja muuta. Aga praeguse kriisi omapära selles seisnebki, et kahjumid jäetakse ka teiste riikide maksumaksjate kanda. Näiteks Islandi pangandusmulli lõhkemise järel lubas Islandi riik küll välishoiustajate hoiusekindlustused hiljem kompenseerida ja lasi teiste riikide maksumaksjatel need välja maksta, aga hiljem on sellest keeldutud. Värskem näide on Hispaania, kus vajatakse ligi 60 miljardit eurot välisabi oma pankade kahjumite katteks.Seega tekib küsimus, kuidas selliste olukordade tekkimist ennetada. Euroopa ühtse pangandusjärelevalve loomine on loogiline lahendus. Seni üles kerkinud küsimustest kesksemad puudutavad selle organi volituste ulatust: kas ta hakkab kontrollima vaid europiirkonna riikides registreeritud panku või kõiki ELi panku. Laiem tegevustsoon on kindlasti eelistatud, kui jällegi Islandi näidet meenutada.
    Rahastamisküsimus on tähtis
    Lahendada tuleb ka rahvusriikide ja ühtse pangandusjärelevalve võimupiiride küsimus. Soome eelmise sajandi üheksakümnendate alguse panganduskriisi põhjuste uurimisel jõuti järeldusele, et üks põhjus oli  pangandusjärelevalve allumine rahandusministeeriumile. Pärast panganduskriisi see viga parandati ja inspektsioon toodi keskpanga juurde. Igal juhul on vajalik koostöö nii riigi sees finantssüsteemi juhtijate vahel kui ka riikidevaheline koostöö.Eesti Pank on osaline mitmes koostöökokkuleppes, näiteks koostööleping Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooni vahel. Lisaks on ka Rootsi ja Balti riikide keskpankade finantskriiside ohjeldamise kokkulepe ning koostöölepe piiriülese finantsstabiilsuse ja kriiside lahendamise kohta Balti riikide ja Põhjamaade pankade, vastavate ministeeriumide ja järelevalveasutuste vahel. Peame suutma vastata küsimusele, miks neist kokkulepetest enam ei piisa. Peale nende lepingute on ju veel olemas Baseli riskinormatiivid ja pankadele reitinguagentuuride antud riskireitingud, mis peaksid turuosalistele samuti abiks olema.Kindlasti vajab lahendamist rahastamisküsimus. Kui luuakse ühtne pangandusjärelevalve ilma rahakotita või selle hankimise võimaluseta, siis jääb tema hääl küll nõrgaks. Seega tuleb otsustada, kas pangaliit saaks ESMi raha käsutada või tuleks lisaks kehtestada veel näiteks üldine hoiusemaks, et koguda raha üleeuroopalisse hoiusekindlustuse fondi. Viimasele tegutsevad pangad kindlasti otsustavalt vastu.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Euribor langes kolmapäeval veidi
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Eesti nuputab, kuidas Vene varilaevastikku ohjeldada
Euroopa järgmisse sanktsioonipaketti võib sattuda paarkümmend laeva, mis vedasid hinnalaest kallimat Vene naftat. Kuid laevade külmutamisega ei tohi üle pingutada, sest muidu võivad kannatada Euroopa rannikuriigid ise, arvatakse kliimaministeeriumis.
Euroopa järgmisse sanktsioonipaketti võib sattuda paarkümmend laeva, mis vedasid hinnalaest kallimat Vene naftat. Kuid laevade külmutamisega ei tohi üle pingutada, sest muidu võivad kannatada Euroopa rannikuriigid ise, arvatakse kliimaministeeriumis.