KINNISVARA. Kodule kindlustust valides süvene detailidesse

“Pangast kodu jaoks laenu võttes ei mõtlegi tavaklient kindlustuse peale enne, kui märkab, et lepingus on sees nõue, et vara tuleb kindlustada,” tõdes Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman, “Inimene hakkab alles hiljem kindlustuspakkumisi uurima ning siis selgub juba, et vahe pakkujate vahel võib olla suur.”

Sooman märkis, et kindlustusturg on killustunud ja kliendil on raske head pakkumist välja valida. Tema sõnul võiksid inimesed rohkem ringi vaadata: kui ollakse juba nagunii korterit ostmas, siis tasub võtta ka parim kindlustuspakkumine.

Kodu kindlustamist pakuvad praegu kindlustusseltside ja nende tooteid vahendavate maaklerite kõrval ka pangad ise. Sooman märkis, et tema ise läks kergema vastupanu teed ja tegi pangas kõik toimingud korraga ära. Samas tõdes ta, et sageli saab kindlustusmaakleri kaudu odavama pakkumise kui pangast, sest kuigi ka pankadel on kindlustusseltsidega omad kokkulepped, saavad kindlustusmaaklerid suuremate mahtude pealt ka seltsidelt paremaid allahindlusi.

Kindlustust tuleb laenust eraldi vaadata. Eesti Kindlustusmaaklerite Koja juhatuse esimehe Igor Fedotovi sõnul ei tohi unustada, et pangaga sõlmitav laenuleping ja kodukindlustusleping on kaks erinevat asja. “Laenulepingut tehes peab süvenema ikkagi selle tingimustesse ning eraldi vaatama ka kindlustuslepingut. Kindlasti ei tohiks laenulepingu sõlmimisel lähtuda sellest, kui soodsalt samast kohast saab kindlustuslepingu,” märkis Fedotov.

Maakleri plussiks hinnavõrdlus. Seesam Insurance ASi varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul töötatakse kindlustusseltsis lahendused välja ja seltsi esindajad on ka oma toodete parimad eksperdid. “Ka tunneb kindlustuse enda töötaja põhjalikumalt kahjukäsitlusprotsessi ning saab sealjuures oma klienti nõustada. Kahjude korral toimub suhtlus sama ettevõttega ning kõik osapooled müügist kahjukäsitlejani on algusest lõpuni huvitatud, et klient sõlmiks korrektse lepingu, mis garanteeriks kliendi riskide maandamise ja kahjude korral õiglase hüvitise,” rääkis ta.

Sama ettevõtte turundusjuht Tiia Prööm selgitas, et pangad on huvitatud sellest, et nende väljastatud laenude-liisingute tagatiseks olev vara oleks  kindlustatud ja tegemist on eelkõige panga enda riskide maandamisega juhuks, kui laenuga ehitatud maja või liisingusse võetud sõidukiga midagi juhtub.

Kindlustamine on  tema sõnul pankade jaoks aga kõrvaltegevus, mille pealt samuti soovitakse teenida, seda isegi kliendi jaoks soodsana tunduva lepingu puhul. “Kui parim kindlustusdiil tähendab seda, et väga odava hinnaga on pakutud minimaalset kindlustuskaitset, siis see ei pruugi kliendile ikkagi parim lahendus olla,” ütles Prööm.

Ta lisas, et inimeste teadlikkus kindlustamisest peaks kasvama. “Tihtipeale ei tunne inimene panka laenu võtma minnes ennast võrdse partnerina ja lubab ennast survestada ka kindlustuse valikul – põhiline, et pangaga kaubale saaks,” tõdes ta.

Pank püüab püsiklienti hoida. Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivaskütles, et neilt laenu võtnud klientidest võtab panga kindlustuspakkumise kolmveerand, sest nad eelistavad asju ühes kohas ajada. “Klient saab kindlustuse makse lisada laenumakse arvele, mis omakorda annab mugavuse maksmisel. Pank võtab endale ka kohustuse õigel ajal poliisi pikendada, et vara kogemata ajutiselt kaitseta ei jääks.”

Siilivask lisas, et laenukliendil on pangas oma haldur ning tema tutvustab  panga kindlustusettevõtte agendi esindajana ka kodukindlustusega seotut. Seejuures saab klient paluda halduril võrrelda mujalt küsitud kindlustuse pakkumist panga pakutava kindlustustootega. Siilivase sõnul soovitab Swedbank alati kindlustada oma kodu tervikuna. “Kui klient valib juurde koduse vara kindlustamise, pakume soodustust 10%, Swedbanki kuldkliendile pakume soodustust 25%,” rääkis ta pangas kindlustamise eelistest. Pakkumiste puhul pole seejuures oluline, kas laen ise on võetud Swedbankist või mitte.

Pank võib ka parima pakkumise teha. Ka Soomani sõnul on tavapärane, et nn sidusteenused ühilduvad üha enam, st et inimene saab järjest enam ühest kohast mitu teenust. “Euroopas on see vägagi tavapärane. Klient ei taha kõike ise teha ja asi koondub vaikselt nii, et on kinnisvarabüroo ja pank ja sealt saadakse kõik vajalikud teenused,” lisas Sooman.

1Partner Kinnisvara juhatuse liige Martin Vahter ütles isiklikust kogemusest rääkides, et tema on saanud parima kindlustuse pakkumise just pangast. “Pangas on sünergia nii kõva, klienti ei lastagi minema. Nii palju kui mina olen olnud seotud, siis panga kindlustuspakkumine on alati odavam olnud,” ütles Vahter.

Samas ei olnud ta kindel, kas pank suudab pakkuda parimat hinda ka ärikinnisvara kindlustamisel.

Kuigi enamasti piirdutakse kindlustamisel vaid isiklikule varale tekkinud kahjuga, siis Vahter soovitab võtta kindlustuse ka sellisele kahjule, mida sinu korter võiks põhjustada mõnele teistele korteritele vmt varale. Ta tõi näiteks juhtumi, kus ühe korteri rõdu klaas kukkus selle ees parkiva auto peale.

Pröömi sõnul on kõige olulisem kindlustuslepingu sõlmimise puhul tähelepanu pööramine tingimustes toodud piirangutele ning ohutusnõuetele. Vajadusel tuleb paluda kindlustustöötajal nende sisu selgeks rääkida.

Klient peab kaasa mõtlema. Seega peaks klient ka ise aktiivne  olema ja nii maaklerilt kui ka kindlustusseltsi esindajalt alati küsima, millised on erinevate toodete eelised ja puudused, milles seisnevad riskid ning kui suur on kindlustuse ulatus. “Kuigi maaklerid on kohustatud kliendile esitama teatud arvu võrreldavaid pakkumisi, siis võib juhul, kui seltsid on välja töötanud toodete erilahendusi, tekkida olukord, kus võrreldakse võrreldamatut,” märkis Prööm.

Pane tähele

Mida jälgida kodukindlustust valides

1. Kas soovite ise võtta pakkumised erinevatest seltsidest ja neid võrrelda või kasutate kindlustusmaakleri abi.2. Kas soovite kindlustada ainult korteri/maja või ka kodus oleva vara.3. Milliste riskide vastu soovite kindlustada (panga nõuded riskidele + võimalikud lisariskid). Kindlaim lahendus oleks koguriskikindlustuse kaitse.4. Kindlustussumma määramine – korteri ja maja puhul ei ole selleks mitte turuväärtus, vaid ehituslik taastamisväärtus; koduse vara puhul aga taassoetamisväärtus.5. Kui suurt omavastutust valida. Lähtuma peaks sellest, kui suurest kahjusummast alates soovite kindlustuse sekkumist.6. Millised on kindlustustingimustes toodud peamised välistused.7. Millised on teie kohustused, et kindlustuskaitse kehtiks.