Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohustus targaks saada

    Ettevõtted, kes kompenseerivad töötajate kõrghariduse omandamist või kallitel koolitustel osalemist, kasutavad koolitusinvesteeringu kaitsmiseks töötajaga koolituslepingu sõlmimise võimalust.

    “Oleme Eestis üks väheseid ettevõtteid, kes pakub oma töötajatele sellises mahus täienduskoolitusi. Peame nende koolitustel osalemist ja atesteerimist kohustuslikuks,” rääkis salongiketi Salon+ juht Helena Lõhmus.
    “Meil on ettevõttes kuus koolitajat, kes igal nädalal kolmel-neljal päeval koolitusklassis täiendusõpet pakuvad. Kui töötaja meie firmasse tööle tuleb, on tal kohustus kõik koolitused läbi käia, hiljem aga vähemalt kord aastas teadmisi toodetest, teenindusest ja kutseoskustest täiendada,” rääkis ta ja lisas, et töötajalt nõutakse asjatundlikkust, aga pakutakse ka põhjalikke koolitusi.
    Töötajate ülikoolis käimist kompenseeritud ei ole, küll aga seminaridel ja lühiajalistel koolitustel osalemist.
    “Siduvaid koolituslepinguid me üldiselt ei tee,” märkis Lõhmus. “Meil on vaid paari töötajaga siduv leping seoses nende koolitamisega välismaal. Tavatöötajatele ei pane me peale ka konkurentsikeeldu, sest kuna tegu on kutseoskusega, siis töötab juuksur ka järgnevas kohas juuksurina,” selgitas ta.
    Investeeringu kaitse. Kui investeering töötaja koolitamiseks on suur, koolituse sisu tulevikuperspektiivis ettevõttesiseste koolituste tegemiseks oluline ja õpe toimub välismaal, ei saa Lõhmuse sõnul võtta riski, et töötaja mõne kuu pärast lahkub.
    Sellisel puhul tehakse koolitusleping, mis seob töötaja kindlaks ajaks ettevõttega ning määratleb tema tehtavate koolituste mahu ettevõttes.
    Juuksurite kasvulava. “Kui veel kuus-seitse aastat tagasi kippusin väljakoolitatud töötaja lahkumist ettevõttest isiklikult võtma, siis nüüd tunnen pigem uhkust, kui ta kasutab meie õpetatud kutseoskusi ja teadmisi heast teenindusest ning õnnestub oma äris,” rääkis Lõhmus. “Kui oleme töötaja hästi välja koolitanud ja ta rajab oma salongi, siis oleme teinud head tööd ja võime selle üle uhked olla,” nentis ta.
    Skype’i personalikonsultandi Leelia Rohumaa sõnul ettevõte Eestis üldjuhul koolituslepinguid ei sõlmi. “Usaldame oma töötajaid ja meile on nende areng äärmiselt oluline,” lausus ta.
    Välismaalastele suunatud eesti keele kursuste puhul on kokkuleppelised reeglid – vähemalt 80%ne osavõtt ja/või testi läbimine –, kuid koolitusleping on sel puhul suuline. Seejuures on kindlaks määratud, et kui töötaja kursust vajalikus mahus ei läbi, tuleb tal pool kursuse maksumusest ise katta, kuid siiani pole olnud põhjust seda rakendada.
    Firmas on kehtestatud reeglid ka ühe-kahepäevaste koolituste kohta, kuid need ei pane rahalist kohustust mitte töötajale, vaid tema juhile. “Juhul kui töötaja loobub koolitusel osalemisest veidi enne selle toimumist, peab tema juht kokkulepitud loobumistasu oma eelarvest maksma,” ütles Rohumaa.
    “Värbame töötajaid, kellel on kas väga hea teoreetiline haridus või piisav praktiline kogemus, mistõttu ei ole tööandjal vajadust oma initsiatiivil töötajaid kraadiõppesse suunata ja seda kompenseerida,” lisas ta.
    Kui töötaja soovib omandada lisakraadi, on tegu eraldi kokkuleppega, mida tööandja toetab paindliku või osalise tööaja võimaldamisega, pakkudes seejuures ka puhkust ja kaugtöövõimalust. Iga juhtumit vaadatakse eraldi ja lähtutakse sellest, kui palju on plaanitavad õpingud seotud ettevõtte eesmärkidega.
    Seadus toetab. ASi Estiko-Plastar personalijuhi Anne Ladva sõnul on koolituslepinguid sõlmitud nii varem kui sõlmitakse ka praegu, ent nüüd on see punkt seaduseski välja toodud.
    Leping tehakse, kui ettevõte on maksnud töötaja koolituse eest tavapärasest suuremas mahus või kui tegu on töötaja kõrghariduse või magistrikraadi omandamisega. Kõrgkoolis õppimisel kompenseeritakse koolituskulud 50% ulatuses, juhul kui töötaja töötab samal erialal või õpitav on ettevõtte jaoks perspektiivikas.
    “See on töötaja jaoks tegelikult kingitus, sest ega ta igaveseks sunnismaiseks jää, ainult kolmeks aastaks,” sõnas Ladva.
    Leping sõlmitakse ka pikemat sorti moodulkoolituste puhul.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Eesti meediaettevõtted asutasid kollektiivse esindamise organisatsiooni
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Seadusemuudatus ei luba pangakontot heast peast kinni panna
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.