• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas heaoluühiskond pärsib ettevõtlust?

    Minu IKT vallas tegutsevatest Eesti tuttavatest on hinnanguliselt üheksa kümnest mõelnud oma ettevõtte loomisele. Küll aga ei saa ma sama väita oma Saksa kolleegide kohta, kes pigem paistavad muret tundvat, kas nende praegune töökoht ka kümne aasta pärast endiselt eksisteerib.

    Ettevõtluse teemadel on mul viimase nelja Münchenis veedetud aasta jooksul õnnestunud rääkida ­ainult mõnel korral, ja sedagi ainult ettevõttes töötavate vabakutselistega.Viimane on Saksamaal levinud, küll aga on tegemist põhimõtteliselt palgatööga, lihtsalt leping töövõtjaga on teistsugune. Sisuliselt ei ole see ettevõtlus. Mis mind kõige enam imestama paneb on Saksa noorte vankumatu ja mõneti naiivne usk paremasse tulevikku.Usutakse, et sissetulekud kasvavad lineaarselt, sest nii on ju väiksemate kõikumistega pärast II maailmasõda olnud. Endiselt kehtib Saksamaal rusikareegel, et parem haridus tagab suurema palga. Keskmine Saksa noor ei kiirusta ja pigem investeerib tuleviku tarvis vundamendi ladumisse. Üldse kiputakse elama rohkem tulevikus kui tänases päevas. Säästetakse ja ei võeta riske. Et ettevõtlus toob kaasa ohte ja teadmatust tuleviku ees, otsustakse pigem kindla sissetuleku kasuks.Saksa keeles nimetatakse firma asutamist eksistentsi loomiseks – Existenzgründung. Mõiste sisaldab elustiili muutust, vastuse võtmist enda õlule ja iseendale peremeheks olemist. Firma käivitamine tähendab pikki päevi ja täielikku pühendumist, mis on paljudele lääneeurooplastele vastuvõetamatu. Rohkem väärtustakse lähedastega koos veedetud aega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.