Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas täita keerukaid soove

    Ülikoolide ja ettevõtete koostöö peamiseks takistuseks on piiride tõmbamine, mille järgi koostöö peab olema reguleeritud rangel lepingulisel alusel ja lepingu täitmise ajal sisuline koostöö praktiliselt puudub. Edulood aga tekivad juhtudel, kus kõik osapooled teavad täpselt, mida on vajalik ühiselt saavutada, ning teevad kõik endast oleneva, et eesmärkideni jõuda. Mõlemalt poolt ollakse valmis pidevateks muudatusteks, kui ilmnevad uued asjaolud – kas töö enda tegemisel või väliskeskkonnas toimunud muutuste tõttu.

    Sagedane praktika on järgmine. Lepingulised läbirääkimised on äärmiselt keerulised, vaieldakse sisuliselt iga punkti üle, eriti näiteks eelarve jaotuse ning töö tulemuste kuuluvuse üle. Loomulikult on leping peamine siduv dokument, kuid sageli jäävad lepingulistes läbirääkimistes tekkinud pinged kestma ka pikemaks ajaks. Lepingu kestmise ajal sisuliselt ei suhelda, sageli kinnitatakse ka vahearuandeid kirjavahetuse teel. Lõpuks, mõnikord ka hilinemisega, saabub ettevõtjale lõpp-aruanne, kus seisab: projekti eesmärgid saavutati, kahjuks aga midagi päris konkreetset veel järeldada ei saa ning vajalik on käivitada järgmine etapp, mis vajab kaks korda rohkem aega ja kolm korda rohkem raha.Vastupidise näitena olen ise ettevõtluspartneritega suutnud täita ka võimatuna näivaid soove. Päev enne pühi saan telefonikõne ülesandega, ning kui küsin tähtaega, on vastuseks “eile”. Lepingu allkirjastame alles hiljem, kui töö on sisuliselt juba tehtud, eesmärgid saavutatud. Kindlasti on võimatu, et kogu koostöö sellisena toimiks, kuid neil juhtumitel pole kumbki osapool pidanud pettuma, koostöö põhineb vastastikusel usaldusel. Olen osalenud lugematutel seminaridel, kus ülikoolide ja ettevõtete koostöö kohta tuuakse kas positiivseid või negatiivseid näiteid ja lõpuks korraldatakse vestlusring, kuidas olukorda parandada. Uuesti saadakse kokku järgmisel seminaril ja arutatakse sedasama teemat.Et koostöö aga tegelikkuses toimima hakkaks, on vajalik vastastikku üksteist mõista ja kokku leppida põhimõtetes, samuti kummutada eelarvamused. Ülikoolist vaadatuna on oluline, et ettevõtted mõistaksid – tänapäevase ülikooli toimimine on liigagi sarnane ettevõtte toimimisega.Kogu õppetöö põhineb riiklikul tellimusel, kogu teadus- ja arendustöö on projektipõhine. Eeldada, et riik on kinni maksnud teadus- ja arendustöö, mida ettevõttele vaja on, reeglina ei saa. Teiseks, ülikoolid on viimasel ajal tugevasti muutunud. Nii Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna eksperdid kui ka näiteks TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse töötajad on valmis igati kaasa aitama, et ettevõtted tõepoolest saaksid täpselt seda, mida vajavad. Minevikus esinenud probleemidele võib legendina viidata, kuid saab ka teistmoodi.Kolmandaks, ülikooli võib tsentraalselt juhtida, kuid iga uurimisgrupi juht vastutab eelkõige ise oma projektide eest. Samas soovitaksin suuremahuliste projektide puhul kaasata ka arendusprorektori, kelle üks põhiülesanne on tagada ettevõtete rahulolu koostööst ülikooliga.Tartu Ülikool läheneb nüüd ettevõtlussuhetele ka laiemalt – meile on tähtis, et meie lõpetajad saaksid ettevõtetesse tööle, et juba tudengina oleksid õppetöö ja ettevõtete huvid seostatud, et ettevõtlikud tudengid saaksid oma võimeid juba tudengipäevil ideelaboris rakendada.
    Omaette käsitlust vajab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse roll. Juba palju aastaid läheb ettevõtetega suheldes jutt kiiresti sellele, kuidas üheskoos saada EASist toetust. Toetusi on ka heldelt jagatud, samas finantsaruandlus on riiulitel meetritepikkune ning tõestamisele, et kõik kulud on korrektselt tehtud, kulub meeletu energia. Lisaks ei võimalda suurem osa toetusskeemidest katta projektide raames paratamatult tekkivaid ruumide kütte, valgustuse, IT-ühenduse jne kulusid. Projektide koostamine ja hindamine aga võib võtta aja, kui idee uudsus hakkab juba vähenema, samuti on keerukas projekti muuta.Kui me lahutame EASi finantseeritud projekti kogumaksumusest riskid idee uudsuse kadumise ja projekti käigu paindliku muutmise kohta, samuti projekti ettevalmistamise, aruandluse kulud ning riski, et projekti ei finantseerita, siis tõdeme – arvestades, kui palju vahendeid ettevõte peab niikuinii suunama projekti omafinantseeringusse –, et oleksime sageli ainuüksi selle omafinantseeringu summa eest saanud palju edukamalt koostööd teha. Lisaks on hulgaliselt juhtumeid, kus raha lõppemise tõttu on projekti valmimise ajaks toetusskeem hoopis suletud.Arvan, et ettevõtted, ülikoolid, majandusministeerium ning EAS peaksid tõsiselt ja sisuliselt arutama, missuguse koostöö toetamiseks ja missugustel tingimustel on otstarbekas ülisuurt bürokraatiat nõudvaid struktuurifondide vahendeid suunata ning missugustesse mitte.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Eluaseme hinnad kasvasid aastaga pea 8%
Eluaseme hinnaindeks kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,8 protsenti, neljanda kvartaliga võrreldes ulatus indeksi tõus 2 protsendini, teatas statistikaamet.
Eluaseme hinnaindeks kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,8 protsenti, neljanda kvartaliga võrreldes ulatus indeksi tõus 2 protsendini, teatas statistikaamet.
Kodutehnika kauplusekett esitas pankrotiavalduse
Hiljuti mitu kauplust kinni pannud koduelektroonika müüja Expert Eesti OÜ esitas täna Harju maakohtule pankrotiavalduse.
Hiljuti mitu kauplust kinni pannud koduelektroonika müüja Expert Eesti OÜ esitas täna Harju maakohtule pankrotiavalduse.