Rahvaaktsia Enel

Pärast slaidiprogrammi Enelist jagati Euroopa Liidu maade ajakirjanikele välja kiivrid ja helkurvestid, istusime bussi ja sõitsime Torrevaldaliga Nord Civitavecchiasse, kus asub üks maailma puhtaima tehnoloogiaga kivisöel põhinevaid elektrijaamu. Bussis viskasime nalja, et õhtune vahetus asub tööle.

Huvitav kogemus oli seista söehoidlas koos 70 000 tonni kivisöega, mida merd pidi imporditakse Indoneesiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Colombiast, Venemaalt ja USAst. Söehoidlast lahkudes ei olnudki jalatsitallad mustad. Kivisüsi ei näe korrakski päikesevalgust, vaid laaditakse laevadelt kaetud konveierilintidele, kus see läheb söehoidlatesse ja sealt kõrge surve all ja kõrgel temperatuuril põletamisele.

Tekkiv tuhk ja kips saadetakse laevadega mööda maailma laiali, näiteks üks laev ootas lastimist, et viia tuhk Norrasse, kus seda kasutatakse tsemendi tootmisel. Tekkiv soojus leiab rakendust basseinides kalakasvatamisel.

“Ehk peaksime järgmisel külaskäigul pakkuma eineks meil kasvatatud kalast rooga,” viskas küsimuse õhku Brüsselist kohale lennanud Eneli lobitöötaja. “Kalakasvatus on meil muidugi firmast välja antud tegevus.”

Väike osa suurest ärist. Kuid see 1980 MW võimusega elektrijaam on vaid väike osa Enelist, mis tegutseb 40 riigis. Kokku on ettevõttel üle 97 000 MW elektritootmise võimsusi ning ta müüb elektrit ja maagaasi umbes 61 miljonile tarbijale. Hispaanias kuulub ettevõttele 92 protsenti Endesast. Ida-Euroopas on ettevõttel Slovakkias 66protsendine osalus Slovenske Elektrarnas ning Venemaal enamusosalus OGK-5s ja vähemusosalus SeverEnergias.

Enel läks Milano börsile 1999. aastal. Aktsia hinda vaadates ei ole pilt kuigi kena. Sellest hoolimata on ettevõttel jätkuvalt 1,4 miljonit aktsionäri. Aktsionäride arvu poolest on Enel Itaalia suurim börsiettevõte. Ettevõtte turuväärtus on 17 korda suurem kui kõigil Tallinna börsi ettevõtetel kokku. 27,2 miljardi eurose turuväärtusega on ettevõte Itaalias selle näitaja poolest suuruselt teine, jäädes maha vaid ENIst. Aktsia on suhtarvudelt atraktiivne – hinna-kasumi suhe on kaheksa, indikatiivne brutodividenditootlus üheksa protsenti. Ettevõte kuulutas tänavu välja uue dividendipoliitika, mille kohaselt makstakse dividendideks 40 protsenti kasumist ja dividendimakse tehakse üks kord aastas juunis. Varem maksis ettevõte dividendi kahel korral aastas.

Riigi aktsiate müük ei ole aktuaalne. Eneli suurim aktsionär on 31 protsendiga Itaalia riik. Ei saa välistada, et riik võib oma osalust vähendada, et alandada riigi kõrget võlakoormust. Ometi ei tuleks sealt nii palju raha, et see oluliselt võlakoormat vähendaks.

“Kontrollosalused ettevõtetes on riigi strateegilised varad ja rääkides Enelist või Enist, ei räägi me hetkel nende müügist, kuigi ma pean ütlema: ära kunagi ütle ei,” ütles Itaalia aserahandusminister Gianfranco Polillo 23. oktoobril CNBCile.

Ettevõte laieneb ja tal on märkimisväärne võlakoormus, mis teeb mind veidi ettevaatlikuks selle dividenditootluse suhtes, arvestades, et Itaalia võlakirjade tootluse kasv peaks kaudselt suurendama ka Eneli laenukulusid. Ettevõte on vähem väärt kui tema bilansiline väärtus. Aktsia hinna/raamatupidamisväärtuse suhe oli 0,71. Analüütikud on Eneli aktsia suhtes eri meelt. Aktsia on saanud Bloombergi andmetel kaheksa ostusoovitust, 20 hoia-soovitust ja viis müügisoovitust. Aktsia keskmine 12 kuu hinnasiht on 3,21 eurot. Aktsia ise maksis eile 2,89 eurot.

Eneli külastust toetas Euroopa Komisjon.