Eesti - USA ja Jaapani transiidipunkt

Küsimustele vastab ACEX Estonia juhatuse liige ning ACEX Group juhatuse esimees ja üks omanikest Miroslav Zolotarev.

Milliste teenustega Eestis tegutsete? Kõikidega: merevedu, raudteevedu, õhuvedu ja autovedu, laoteenus. Me ei tegele kulleriteenusega. Me veame igasugust, kõik sõltub kliendist.

ACEX Grupp on tegutsenud 20 aastat. Millal hakkasite mõtlema, et võiks ka Eesti turule tulla?Firma ja bränd ACEX on turul olnud 2,5 aastat. Neil, kes lõid ACEXi brändi, on 20aastane logistikakogemus, nad on tegutsenud Venemaa turul. ACEXi bränd on rahvusvaheline, see loodi selleks, et välismaale minna. 

Seega võib öelda, et ettevõt e põhineb Venemaa kapitalil? Jah, seda võib öelda. 

Kes on ettevõtte ACEX Group'i omanikud?Venemaa kodanikud. Mina olen suuraktsionär. Teised aktsionärid ei taha oma perekonnanime öelda. Minu arvates ei ole see ka tähtis. Mina olen suuraktsionär ja juhatuse esimees ning teen põhiotsused. See bränd on 2,5 aastat vana ja hetkel tegutsetakse aktsionäri rahadega. Meil on väike aktsiakapital.

Miks otsustasite Eestisse investeerida?Eesti on väga oluline transiidipunkt ja -tsoon. Eesti kaudu käib transiit mitte ainult Venemaale, vaid ka näiteks Kasahstani, mis on meie jaoks number kaks turg. Venemaa jaoks on Baltikum üks põhilisemaid transiidipunkte. Eesti on lähedal nii Peterburile kui Moskvale. Eesti on stabiilsem kui Läti ja Leedu, sest on eurotsoonis. Tallinnas on nii meresõlm, raudtee kui ka lennujaam. Tallinn on samuti lähedal Helsingile, mis on peamine õhutransiidipunkt Venemaa ja Euroopa vedudele. Me loodame, et poliitilised probleemid Venemaaga on jäänud minevikku.

Millised on teie eesmärgid Eesti turul?Hetkel plaanime sadamasse teha laokeskuse ning pakkuda laoteenust. Meil on suured potentsiaalsed kliendid olemas, kellel on nõudlust ladude järgi. Eesti saab pakkkuda konkurentsi Soome vedudele, sest Venemaale läheb kaup tihti läbi Helsingi.

Kellest saavad teie kliendid, kas ka eestlastest?Need on rohkem transiidiettevõtted. Kuigi tänu merevedudele ja õhuvedudele tulevad ka Eesti kliendid, kes saavad liigutada oma kaupa läbi ACEXi. Eesti turg on väike - ettevõtete ja elanikkonna arvu poolest. Kui me oleksime orienteeritud ainult Eesti ettevõtetele, siis see oleks väike ettevõtmine. Meie oleme orienteeritud suurele ärile, mis on eelkõige rahvusvaheline. Üks meie klient on Jaapani ehitustehnika tootja, kellel on vaja minimaalselt 5000ruutmeetrist laokompleksi. Samuti on meil üks jaemüügiklient, kes toodab tööstuselektroonikat. Nendele ettevõtetele soovime pakkuda Eestis oma transiidipunkti. Hetkel on neil transiidipunkt Hollandis. Toome nad majanduslikult tulutoovamasse riiki, kust liigub kaup otse Venemaale. Eesti pluss on ka see, et Paldiski sadamas saab kaupa ümber laadida.Eesti on ahvatlev ka seetõttu, et on eurotsoonis, mis on stabiilsuse näitaja. Soome poole ei vaadata, sest seal on laoteenus ja tööjõud kallis. Otsitakse majanduslikult soodsamat, tulutoovamat võimalust. Meie eesmärk on meelitada USA või Jaapani suurtootjaid vedama oma kaupu läbi Eesti.

Ei ole saladus, et piiriületus Venemaa ja Eesti vahel on probleemne. Kuidas see mõjutab teie ettevõtet?Loomulikult see mõjutab meie äritegevust. Samasugune olukord on ka teistel piiridel. Eesti ei ole ses mõttes erand. Viimasel ajal on kõik meie saadetised jõudnud kahe päevaga Moskvasse. Ei ole enam sellist asja nagu paar aastat tagasi, et järjekorrad oli 5-6 päeva. Mulle jääb arusaamatuks nurin elektroonse süsteemi pärast.

Millised on Eesti turu miinused?Poliitilised suhted Venemaa ja Eesti vahel, see on mõjutab ka transiiti. Meie šansid Eestis ei sõltu Euroopa riikide majandusolukorrast, vaid poliitilistest suhetest.

Millal teenite oma esimese miljoni Eestis?Järgmisel aastal jaanuaris me peame teenima. Hetkel on meie poole aasta ekspedeerimiskäive umbes 300 000 kuni 350 000 eurot. Järgmisel aastal on Eestis müügitulu planeeritud 2 miljonit eurot. See on normaalne start nullist. Edaspidi kasvab müügitulu vähemalt 100% aastas. Venemaal on meie aastakäive 15 miljonit eurot. Kui rääkida kogu müügitulust, kõikides riikides, siis see suurusjärk on 30 miljonit eurot.

Milliseid on tulevikuplaanid? Kuhu veel soovite laieneda?Endistesse SRÜ maadesse, ja on plaan minna Saksamaale.

Autor: Ave Lepik, Alyona Stadnik