12. november 2012 kell 21:00

TTÜ otsib Eesti jaoks sobivaid energiat säästvaid lahendusi

Tallinna Tehnikaülikool ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) otsivad parimaid viise energiasäästlike hoonete ehitamiseks Eestis. Esimesed tüüplahendused peaks valmima aasta lõpuks.

Tehnikaülikool analüüsib, millised on maailmas kasutatuimad hoonete kvaliteedi hindamise standardid, ning annab soovitusi Eestile kõige paremini sobivate standardite rakendamiseks.

Koostöö hõlmab ülevaateid taastuvenergiaallikatest, uudsetest ja olemasolevatest elektri- ja soojusenergiat tootvatest taastuvenergialahendustest ning energia salvestamise võimalustest linnas paiknevatel büroohoonetel. Aasta lõpuks peaks valmima hoonete keskkonnamõju arvestamise roheline märk.

“Projektist saavad kasu nii RKAS kui ka laiem avalikkus. Selle tulemusena valmivad valdkonna ülevaated. Koostatavad juhised koondavad oma valdkonna teabe ja analüüsi põhjal antakse soovitusi, milliseid lahendusi on Eesti oludes kõige sobilikum kasutada,” selgitas Rasmus Lindmaa TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusest.

“Peale üldiste nõuannete koostamise tehakse valitud RKASi hoonetele analüüs, mida tellija nende täiustamiseks kasutada saab,” toonitas ta.

Lindmaa avaldas lootust, et pooleli olev projekt on alles koostöö algus.

“Kuna projekti üldisem valdkond on linnakeskkond ja energia kasutamise parimad viisid, siis edaspidine koostöö võiks sisaldada uuringuid näiteks keskkonnamõju või suurhoonete energiatarbimise juhtimise teemal,” pakkus ta välja.

Kogu energiasäästuinfo ühest kohast. Lindmaa sõnul peaks edaspidi ehitaja jaoks olema valdkonna info kokku koondatud ning firma ei pea selle pärast ise muretsema.

“Loodetavasti muutuvad linnakeskkond ja büroohooned energiasäästlikumaks, kuid eelkõige on see teave oluline selleks, et tulevikus suurhoonete ehitamisel energiasäästlikkuse norme täita,” lisas ta.

“TTÜ-l on hea meel osaleda nii huvitavas koostöös, nagu RKASi ja ülikooli vahel praegu toimub. Selliste projektide kaudu saame oma teadmiste ja RKASi toetusega luua midagi kasulikku kogu Eestile,” märkis Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.

“Üha kallineva energiaressursi valguses on tulevikus tehtavate kulutuste mõistlikul tasemel hoidmiseks uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu,” selgitas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit ettevõtte strateegilist huvi energiasäästule suunatud teadus- ja arendustöö vastu.

“Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned olema nn liginullenergiamajad,” lisas ta, viidates teema akuutsusele ja aktuaalsusele.

Kommentaar

Küttekulud on mõistlik viia teatud piirini

Tiit Roben, ASi Merko Ehitus Eesti juhatuse esimeesKindlasti on meie kliimavöötmes mõttekas tegeleda küttekulu optimeerimisega. Arvestades, et kõikide kütteliikide hinnad pidevalt tõusevad, on selle taga selge majanduslik kasu – nii olemasolevate kui ka uute hoonete puhul.Vaadata tuleb tervikpilti ehk kui palju me küttekulu vähendamiseks lisainvesteeringuid tegema peame, milliseks kujunevad süsteemide hoolduskulud ja kui kiiresti investeeringud ennast ära tasuvad.Seepärast arvan, et küttekulusid on efektiivne vähendada teatud piirini. Loodan, et TTÜ ja RKASi töögrupp selle piiri tuvastab.

Praegu on veel oluline hoone soetusmaksumus

Madis Mägi, Hausers Grupp OÜ juhatuse esimeesKindlasti peab sellele teemale tähelepanu pöörama. Juba sellepärast, et energia hind tõuseb, ökoloogilist jalajälge peab vähendama jne.Oleme sellega aktiivselt ka ise tegelenud: käinud Austrias ja Saksamaal sealsete lahendustega tutvumas, renoveerinud Vilsandi energiamaja ja ehitanud tavapärasest energiatõhusamaid hooneid. Viimane eeldab häid aknaid, külmasildade vähendamist, korralikku soojustust ja ventilatsiooni jne. Päris passiivmaja nõuetele juba ehitatud hooned siiski ei vasta.Tegu pole nii kuuma teemaga, et inimesed ainult sellest räägiks, kuid esimesed entusiastid on juba tekkinud. Praegu on veel oluline hoone soetusmaksumus, rusikaga lauale tagudes energiatõhusust ei nõuta.Kuid kõik liigub rahulikus tempos sinnapoole ja 2020. aastaks peame pärale jõudma.

Taust

Hoonete energiastandardid on maailmas väga erinevad

Paljud riigid on asunud looma energiatõhusate majade standardeid, eesrinnas on Saksamaa, Austria ja Skandinaavia maad. Kuid arendustöö käib ka mujal Euroopas, USAs ja Kanadas. Kuigi osas riikides on ehitusnormides energiatõusust mainitud, on nõuded enamasti üldised, palju on ka poolametlikke standardeid, mille järgimine on soovituslik.Tuntuim energiatõhususe standard on Saksa passiivmaja, millest on eeskuju võtnud nii saksa keelt kõnelevad riigid kui ka näiteks Poola. Standard pole mõeldud elumajadele, vaid suurtele hoonetele, nagu koolid, poed jne. Selle eesmärk on minimeerida energia tarbimist ja ökoloogilist jalajälge. Passiivmaja pole lisaseade, mida saab majale külge pookida, vaid disainiideoloogia. 2010. aastaks oli Euroopas ehitatud umbes 25 000 passiivmaja standardile vastavat maja. Ameerikas oli neid rajatud paari tosina jagu.Passiivmajale on kehtestatud konkreetsed nõuded, näiteks aastane kütte- ja jahutusvajadus ei tohi olla üle 15 kWh/m². Hoone energia­vajadus ei tohi aastas ületada 120 kWh/m².Populaarsust kogub ka passiivne päikesemaja, mille seinad, katused ja põrand on projekteeritud nii, et talvel koguvad need päikesesoojust ja suvel tõrjuvad seda. Selleks kasutatakse soojusisolatsiooni, termomassi ja varje.Plussenergiahoone toodab rohkem energiat, kui ise tarbib. See saavutatakse mikrotootmise ja energiasäästliku disainiga.Autonoomne hoone on välisest abist sõltumatu. See toodab ise vajaliku elektri ja kütte, hoone lähedal on kaev jne.

Tasub teada

TTÜ-l käsil mahukas uurimine

Seoses projektiga “Energiatõhusate hoonete projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumid” korraldab TTÜ uuringu “Hoonete keskkonnamõju arvestamine, nn roheline märk”, mille raames:Annab üldise ülevaate hoonete kvaliteedi hindamise standarditest, samuti maailmas kõige rohkem kasutatavatest standarditest;Testib aadressil Lasnamäe 2 asuvat RKASi peakontorit LEEDi, BREEAMi ja OpenHouse’i hindamisstandarditega;Valib välja Eesti oludesse sobivad kriteeriumid hoonete kvaliteedi hindamiseks kasutatavatest hindamisstandarditest või teeb ettepaneku täiesti uue hindamiskriteeriumi loomiseks ning kujundab Eesti oludesse sobiva standardi kriteeriumite esialgse kavandi;Teeb kokkuvõtte hoonete kvaliteedi hindamiskriteeriumite standarditest.Tähtaeg: 31.12.2012

 

Ühtlasi teeb ülikool seoses nimetatud projektiga uuringu “Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele”, mille raames:Teeb ülevaade taastuvenergiaressurssidest, uudsetest ja olemasolevatest elektri- ja soojusenergiat tootvatest taastuvenergialahendustest ja energia salvestamise võimalustest, nagu elektromehaanilised ja -keemilised salvestid ja soojussalvestid;Loob taastuvenergialahenduse valiku printsiibid lähtuvalt büroohoone elektri- ja soojusenergia tarbimisest;Arvutab välja taastuvenergiaallikate – päikesepaneelid, -kollektorid, tuulikud ja mikro-CHPd, gaasiturbiinid ja maasoojuspumbad – kasutusvõimaluste lihttasuvuse Lasnamäe 2 asuvale hoonele;Koolitab inimesi rakendama taastuvenergiaallikaid ja salvesteid ning selgitab nende tehnilisi iseärasusi;Koostab juhendmaterjali.Tähtaeg: 30.04.2013

Allikas: RAKS

Hetkel kuum