EHITUS. Pealinn sai uue ehitusmääruse

Peale selle soovitakse määrusega saavutada planeeringute menetlemise suurem avatus, läbipaistvus, kiirus ja asjaajamise selgus.

“Uue ehitusmääruse rakendamine tagab planeeringute menetlemise aja lühenemise, mis on oluline ehitamisel, ja menetluse parema jälgitavuse, mis on oluline naabritele. Samuti planeeringute menetlemisel halduskoormuse vähenemise,” rääkis Hallik-Jürgenstein Kuku raadio saates “Linnatund”. Ta lisas, et kui praegu on keskmise planeeringu pikkus umbes neli aastat, siis uue määruse abil peaks see aeg lühenema poole võrra. “Mõistlik aeg oleks kahe aasta ringis.”

Eelmine määrus oli ajale jalgu jäänud. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles “Linnatunni” saates, et seni oli linnaplaneerimisel toimetatud nn buumireeglite kohaselt, sest eelmine määrus hakkas kehtima ligi kümme aastat tagasi, 2003. aastal ehk ehitusbuumile vahetult eelnenud ajal. See oli ka põhjus, miks olid muudatused vajalikud.

“Oleme jõudnud selles mõttes euroopalikku arengustaadiumisse, et linn on eluliselt huvitatud, et areng üleüldse toimuks. Selleks, et arendajad siin toimetaksid, et siia investeeritaks ja midagi ehitataks, peab protsessi üle vaatama,” märkis Mänd.

Eskiisi menetlemine kaob. Esimene suurem muudatus uues määruses on eskiisi menetlemise protsessi ärajätmine, sest see dubleeris paljuski detailplaneeringu protsessi, kirjeldas Hallik-Jürgenstein. Seni tuli mitu korda võtta erinevate osapoolte kooskõlastused, kuid nüüd on üks kooskõlastuste ring ära jäänud.

Mänd selgitas, et seni oli põhiline tööinstrument detailplaneeringu tegemise juures eskiisimenetlus, kus planeering oli veel algatamata, kuid ametkondadega käidi kooskõlastamas ja arutamas, millised lahendused võiksid olla. “See viis lõpptulemusena selleni, et ajaks, kui detailplaneeringu koostamine ametlikult linnavalitsuses algatati, võis olla planeerimistegevus kestnud juba aasta-poolteist, isegi kaks aastat ja alles sealt said kolmandad isikud protsessi sekkuda,” rääkis Mänd. Tema sõnul tahetakse uue määrusega jõuda sinnani, et algatamine toimuks võimalikult kiiresti pärast taotluse esitamist. Oluline on protsessiga kiiresti peale hakata ning välja selgitada, kes on huvitatud osapooled protsessis, et tagada neile kaasarääkimise võimalus.

Teine muutus on protsessi elektroniseerimine, mis tähendab, et interneti vahendusel on kogu menetlus kõigile osapooltele nähtav. Selleks kasutatakse Tallinna planeeringute registrit. Hallik-Jürgensteini sõnul on see küll juba aastaid tegutsenud, kuid ei ole veel päris valmis. Võimalikult kasutajasõbralikuks loodetakse register teha tuleval aastal.

Protsessi kiirendamiseks on ka linna asutustele tehtud detailplaneeringu kommenteerimine virtuaalseks.

“Oleme läinud seda teed, kus linna asutused annavad oma seisukoha enne detailplaneeringu vastuvõtmist kui ühtne tervik, mitte kui kümmekond eri kooskõlastajat, kelle kooskõlastus võib iseseisvalt pidurdada protsessi,” kirjeldas Mänd muudatusi. Siingi on abiks Tallinna planeeringute register, kus kõigile linna asutustele läheb planeering elektrooniliselt. Uue määruse järgi on asutustel aega neli nädalat oma arvamust avaldada. Kui selle aja jooksul pole seisukohta antud, siis on õigus lugeda planeering märkusteta heakskiidetuks.

“Juhul kui planeering sisaldab märkusi või tingimusi, on linnaplaneerimise ametil kohustus vaadata neid komplektis läbi, kuna asutused annavad küllaltki spetsiifilises valdkonnas oma tingimused, mis võivad olla valdkonniti väga erinevad, isegi vastuolulised. Meie amet hindab, kuidas nendega edasi käituda, vajadusel räägib läbi tingimuste andjatega ja edastab sõelale jäänud tingimused planeerijale,” selgitas Mänd.

Seltside kaasamine protsessi.  Kolmas oluline erinevus varasemast on püüd kaasata kohalike elanike esindajaid ehk seltse senisest varem planeeringu ettevalmistamisse, et hilisemat kriitikat oleks vähem. Seegi peaks tagama kiirema menetlemise.

“Avalikkuse osalemine planeerimisprotsessides on viimasel ajal muutunud märksa intensiivsemaks ja ka olulisemaks, sest piirkondlikud seltsid on hakanud oluliselt töötama selles valguses, et arengud, mis nende lähiümbruses toimuksid, oleksid kooskõlas piirkonnas elavate inimeste huvide ja ootustega,” märkis Mänd. Ta lisas, et tema arvates on otstarbekas anda inimestele võimalus kaasa rääkida lähteülesande püstitamise juures, mitte tegeleda hiljem lahenduste kriitikaga.

Vana määrus osaliselt kehtib. Hallik-Jürgensteini sõnul praegu töös olevaid detailplaneeringuid ei tühistata, vaid nende puhul lähtutakse enne 1. novembrit kehtinud määrusest.

“Tõepoolest on võimalikud ka kokkulepped teatud etappide vahel, kus vana etapp saab läbi ja uus algab. Siis võime kasutada uue korra elemente, aga see sõltub alati konkreetsest planeeringutest. Põhimõtteline otsus on see, et vanadega vanamoodi, uutega uutmoodi,” ütles Hallik-Jürgenstein.

Tallinna linnaplaneerimise amet menetleb aastas ca 300 detailplaneeringut ning väljastas eelmisel aastal ligi 1880 ehitusluba. Planeeringute arv on püsinud viimastel aastatel stabiilne, kuid vahepeal vähenenud ehituslubade arv on hakanud kasvama. Uue ehitusmääruse väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

Tasub teada

Paberkaustadest veel lõplikult ei loobuta

Olulise muudatusena toimub detailplaneeringute esitamine, menetlemine ja kooskõlastamine nüüd elektrooniliselt.Menetlustoimingud ja nendega seotud dokumendid registreeritakse Tallinna planeeringute registris (TPR). Samas ei loobuta veel täielikult paberkaustadest, need on kasutusel planeeringu  avalikul väljapanekul, avalikustamisel ja aruteludel.Planeeringute elektrooniline menetlemine loob tallinlastele varasemast paremad võimalused planeerimisprotsessis osalemiseks, sest kogu protsess on algusest lõpuni jälgitav interneti vahendusel igas maailma punktis ning kogu informatsioon on kättesaadav ühest kohast.

Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Kommentaar

Seadusega kooskõlas

Sulo Nigul, Metro Capital Management ASi juhatuse liigeMis puudutab uue ehitusmääruse planeeringute osa, siis pealtnäha peaks olema kõik ilus ja menetlus minema lihtsamaks, minu arvates vastama rohkem ka planeerimisseadusele. Seni oli ju olukord selline, et Tallinna ehitusmääruse planeeringute osa oli lausa vastuolus kehtiva seadusega. Kehtiva planeerimisseaduse mõte on see, et nii-öelda tõde selgub planeerimismenetluse käigus, aga Tallinna ehitusmääruse järgi tuli enne, kui detailplaneering üldse algatati, sisuliselt planeering valmis teha ja kooskõlastused peale saada, kuigi neid nimetati küll eelkooskõlastuseks. Kui ükskord oli algatatud, aastaid pärast esimese taotluse esitamist, tuli jälle kõik kooskõlastused uuesti võtta.Teine punkt, mis on oluline kõikidele arendajatele, on see, et nüüd on vähemasti sulaselgelt öeldud, et see on linnaplaneerimise ameti asi saada kõiksugused kooskõlastused. Enne oli justkui ka niimoodi, aga selleks, et midagi kuskilt saada, pidid, paberid hambus, mööda ameteid ringi lippama.Kuidas hakkab asi praktikas välja nägema? Ma kardan, et samamoodi, sellepärast, et sa lihtsalt ei malda oodata. Võib-olla elektrooniline menetlus midagi muudab, kui asi on läbipaistvam ja on näha, kus see paber on.

Taust

Muudatused Tallinna ehitusmääruses

Detailplaneeringute koostamise korraldajaks saab Tallinna linnaplaneerimise amet (TLpA).Eskiisist loobumisega lüheneb menetlusaeg ligikaudu 1 aasta võrra.Kooskõlastuspõhimõtete muutumisega paranevad planeeringu terviklikkus ja hõlmavusUuenevad TLpA planeeringute komisjoni tööpõhimõtted.Tallinna planeeringute registri arendamisega paranevad planeeringu kättesaadavus ja menetluse jälgitavus.Eskiisist loobumisega toimub avalikkuse sisuline kaasamine detailplaneeringu koostamise varasemad etapis.Suureneb planeerija vastutus linnaruumi kvaliteedi tagamisel kõigi osapoolte ees.

Allikas: Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd