14. november 2012 kell 21:00

Ettevõtluskogemus: vasikaid läks aia taha rohkem kui üks

Kui oleksin kuus aastat tagasi oma esimest ettevõtet asutades ette teadnud, kui okkalise tee ma valin, oleksin enne otsustamist ilmselt veel kaks korda järele mõelnud. Nüüd, seda teed tallates, olen kindel, et tegemist oli õige otsusega.

Ma alustasin vara. Päris kindlasti sai seetõttu minu lapsepõlv enneaegselt otsa, teisalt saan nüüd, 23aastasena öelda, et olen juba kogemustega ettevõtja. Vasikaid läks aia taha rohkem kui üks. Ilusad mõtted hääbusid eos või põlesid katsetused heleda leegiga lihtsalt läbi. Ettevõtjal on lisaks ettevõtlikkusele tarvis ka julgust tagasilööke taluda ning jultumatust pärast põlvilikukkumist püsti tõusta ning edasi rühkida – ikka tähtede poole. Umbes kuu aja eest tabasin end mõttelt, mis siis seoses BoatArtiga teisiti läks ja täpselt siis postitas Ajujahi fännileht ühe video kahest noormehest, kellest üks on suur leiutaja ning teine vapper numbrikunn ja kuidas nad siis teineteist leiavad ja ühiselt suuri tegusid tegema hakkavad. Kahe ja poole minuti sisse on osavalt paigutatud lihtne, aga oluline sõnum, olulisemaid õppetunde ka minu isiklikust kogemusest: üksi ei tee ikka midagi ära. Kõige taga, mis Boat-Art praegu on, seisab ühiste eesmärkide ja iga oma keharakuga panustav meeskond.

Me alustasime kolmekesi. Mina, kes ma olin natuke numbrite ja ettevõtlusalase seadusandlusega kokku puutunud, Johan, kelle elus oli just kätte jõudnud õige hetk hullumeelseks kannapöördeks, ning Kalev – meie insener ja leiutaja. Kalev usub, et kui kõik maailma asjad natuke või palju teistmoodi teha, saaks elu hoobilt tunduvalt parem. Ja üleüldse pole ühte korralikku multifunktsionaalset veesõidukit veel suudetud ehitada – mõeldud, tehtud!Tegelikult oli see funktsionaalne alus juba paberil olemas. Paat, mis liigub ühtviisi hästi purje, mootori ning aerude jõul. Veetsime tunde ja päevi omavahel arutades ning isekeskis mõtiskledes, kuni tõmbasime ühel kevadisel hommikul kannaga paadi kuju sulava lume sisse ja hakkasime otsast ehitama. Meie jaoks oli see otsustav hetk. Selle asemel, et jäädagi pseudoprobleemide kallal juurdlema (mille taha paljud alustavad ettevõtjad takerduvad), alustasime otsast nende lahendamist. Tulemuseks oli prototüübi katsetamine juba sama aasta sügisel. Katsetused ületasid kõik ootused igas aspektis – nüüd uskusime päriselt sellesse, millele olime otsustanud ennast pühendada. Ambitsioonid hakkasid paisuma.

Umbes samal ajal sain kutse osaleda ettevõtluskonkursil Ajujaht. Arutasime tükk aega, kas see ikka on meie jaoks – võib-olla peaksime pühenduma sajaprotsendiliselt enda ettevõtte arendamisele, mitte teistega võistlemisele. Otsustasime, et saadame avalduse ära ja vaatame, mis juhtub. Juhtus see, et pühendusime iseenda ja oma ettevõtmise arendamisele mitmesajaprotsendiliselt – meid õpetati, meiega mõeldi kaasa, anti nõu, ergutati, sunniti mõtlema, lahendama, oskama, tahtma. Võistlusmoment tuli kõige selle juures ainult kasuks. Rääkimata tipptasemel koolitusprogrammist ning mentoritest.Peadpööritav Ajujaht on läbi, aga vastupidiselt kõigile eeldustele ei ole elu rahulikumaks läinud. Selle eest, et me rihma lõdvaks pole lasknud, premeeris Ajujahi žürii meid veel konkursi järelvaatuses 10 000 euroga. Olen oma noore elu jooksul nii mõnegi ettevõtte asutanud (ja nii mõnegi põhja lasknud) ja tean, et mõlemat juhtub veel. Sellegipoolest julgen juba öelda kõigile, kes ettevõtjaks hakkamist kaalunud: raskeid hetki tuleb palju, aga neist saab üle. Ettevõtlusega alustamist edasi lükata pole mõtet.Olen kuulnud arvamust, et ettevõtlikkus on emapiimaga kaasa saadav isiksuse omadus. Samas ma isiklikult ei taha selle väitega sajaprotsendiliselt nõus olla. Ma ei nõustuks ka sellega, et parimad ettevõtjad on müügimehed, kes suudavad Greenpeace’ile vajadusel ka vaalarasva maha müüa. Minu hinnangul iseloomustab head ettevõtjat sõna julgus. Julged inimesed on võimelised oma ideid tegudeks formuleerima, võtma vastutust oma kolleegide, partnerite ja alluvate ees. Julged inimesed võtavad konstruktiivset kriitikat kütusena oma edasiliikumismootorile ning tagasilööke ületamist vajavate katsumustena.Omast kogemusest võin kinnitada vanasõna: kes ei riski, see šampust ei joo. Ehk tuleb julgeda võtta kaalutletud riske.  Julgus nõuab enesekindlust ning viimane saab tekkida ainult siis, kui sa usud oma ideesse. Kui sul on piisavalt enesekindlust ning julgust, siis minu arvates ei ole muud takistust, kui ära teha.

Hetkel kuum