Üks eneseõigustamise ja naeruvääristamise valitsus

Reformierakonna-vastased meeleavaldused on põhjustatud pikale veninud finantskriisist, mis on lähedalt puudutanud paljusid inimesi, kes elavad ängi välja protestides. Pärast seda, kui poliitikuid nimetati värdjateks, lõppes igasugune võimalus sisuliseks debatiks.Oleme asendamatud.

Ärme tee järeldust, et integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed rahastatud portreefilmide näol on tegemist mingite propagandafilmidega, ja ammugi ei maksa teha järeldust, et nende filmide puhul on tegemist erakondliku propagandaga.

Estonian Air oleks palju paremas seisus, kui ettevõtte nõukogus oleks olnud rohkem erakondliku taustaga inimesi.

Viha peamine põhjus. Need väited on pärit Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi ja teiste erakonna juhtpoliitikute viimaste päevade sõnavõttudest.

Äripäeva meelest iseloomustavad need hästi praegust rahva ja võimu vahelise konflikti, inimeste viha peamist põhjust.  Selleks on probleemide naeruvääristamine ja eneseõigustuse otsimine. Mõlemad on viimased asjad, mida ühelt juhilt oodata.

Lolluste õigustamine. Mäletate näiteks veel seda augustikuist öise augukaevamise skandaali sõjaväes? Selle asemel et öelda, et uurime asja ja kui tõsi, siis karistus on karm, hakkab meie peaminister rääkima, et nii sõjaväes käibki. Ja lisab, et tema olevat sõjaväes olla iga kolmapäev augu kaevanud. Kuigi me teame nüüd, et Eesti peaminister on kaevanud kokku vähemalt sada auku, on tegemist ju lolluse õigustamisega.

Statistika on siinjuures kõige tüüpilisem ja mõnusam vahend eneseõigustuseks. Sest uuringud ei näita, et rahvas valitsejaid kangesti armastab. Ei ole rahulolematud ainult väike grupp aktiviste või finantskriisist räsituid. Estonian Airi nõukogus oli peaministri enda majandusnõunik. Ja nii edasi.

Sildistamine. Jah, käibesse läinud Rein Raua reljeefne väljend “moraalsed värdjad”, nagu ka mitmed teised sõnavõtud “rahulolematutelt” näitavad, et viimased on võtnud kasutusele võimurite meetodi. Kasutatakse sildistamist, esineb naeruvääristamist.

Kuid, härrased! See on ju täpselt sama, mida kasutab Ansip, Ligi ja kompanii. See näitab, et rahulolematute hinnangul on olukord sedavõrd kriitiline, et eesmärk pühendab abinõu.

Teisisõnu on “rahuolematud” piltlikult valinud keele, mis ei käi küll kokku nende tõekspidamistega, kuid on mõistetav ja kuuldav võimuritele. Nendele, kes ei oska enam ilma naeruvääristamise ja eneseõigustamiseta.

Tahame tegude valitsust. Äripäevale meeldiks rohkem tegude valitsus, mitte eneseõigustuse ja naeruvääristamise valitsus. Aga need on teineteist välistavad võimalused. Kui on teod, pole eneseõigustust, ja vastupidi.

Toimetuse meelest on praegune olukord tegelikult õhu puhastamiseks väga hea. Nagu iga kooselu elab mingil hetkel üle kriise, nii käib see ka riigivalitsemises.

Küünikud näevad praeguses öölaulupidude retoorikas, lippude lehvitamises paralleele veerandsaja aasta taguse ajaga. Plakatid, hingestatud näod, ülevoolavad sõnavõtud, lipud ja küünlad. Kes rahva nüüd veel lauluväljakule juhataks?