21. november 2012 kell 21:00

TÖÖSTUS. Robotex tänavu võimsam kui kunagi varem

Tosina aasta vältel on tudengite robotivõistlus Robotex meelitanud kokku üha enam infotehnoloogia ja mehaanikahuvilisi noori, kellest ettevõtted loodavad mõne aasta pärast tõhusat täiendust oma spetsialistide sekka.

Sestap kogub Robotex aasta-aastalt ka üha enam tööstusettevõtetest toetajaid, kes ei pea paljuks hasartsele tehnoloogiaüritusele kas siis rahaliselt või auhinnalaua täiendamisega õlga alla panna. Eelkõige nähakse säärast ettevõtmist toetades võimalust noortes juba maast madalast mehaanikateaduste vastu huvi äratada.

Robotexi projektijuht Marti Arak märkis, et just sellepärast püütakse viimastel aastatel kaasata võitlusse ka põhikoolide õpilasi, et huvi töömehe­ikka jõudes juba kinnistunud oleks ega jääks pelgaks ajutiseks entusiasmiks, millega rutiinset kooliaega sisustada.

Lisaks insenerikutse propageerimisele soovivad korraldajad Robotexi ja selle raames toimuvate seminaride abil innustada üliõpilasi pärast kõrgkoolidiplomi kättesaamist asuma kõrgtehnoloogilisi tooteid loova ettevõtja teele. Selleks on üritusele n-ö insenerivere doonoriteks ehk siis oma kogemusi jagama kutsutud juba nime teinud mehaanikaspetsialistid mainekatest tootmisettevõtetest ja teadus-arendusasutustest.

Konstruktor muudab koostamise lihtsaks. “Sellised üritused teenivadki seda eesmärki, et siduda noori tehnika ja tehnoloogiaga, et võimaldada neil seda kiiresti arenevat robootika valdkonda n-ö käega katsuda ja silmaga näha,” iseloomustas Arak Robotexi missiooni tulevaste tehnoloogiainseneride harimisel. “Mis põhikoolidesse puutub, siis ka nende võimalused robootikaga tegeleda üha avarduvad, paljudel koolidel on juba olemas LEGO-roboti komplektid, mille põhjal saab isegi kümneaastane laps kergesti täiesti toimiva roboti kokku panna.” Põhimõtteliselt seisneb robotikonstruktori töökorda seadmine anduri ja arvuti vahelise kaabelduse paigaldamisest ning programmeerimisest.

“Tänavune Robotex on kõigi aegade suurim, üritusele on ennast registreerinud üle 400 robotiehitaja, kellest umbes 60% on põhikooliõpilased, võistlustulle astub kokku 150 robotit,” rääkis Arak.

Ettevõtted õhutavad noortes tehnikahuvi. Lumesahkasid tootev OÜ Meiren Engineering on viimased paar aastat Robotexi läbiviimist kuldsponsorina toetanud. Ettevõtte juhatuse liikme Toomas Uibo sõnul on paljuski tegemist missioonitundest ajendatud toetamisega, mille otsest kasu pole võimalik must valgel kirja panna ega numbriliselt väljenda. Küll aga on tema hinnangul tõsi see, et Eesti ettevõtetel on käes mehaanikainseneride puudus ja kui tänu Robotexile mõni andekas noor tee selle erialani leiab, ongi ettevõtmine juba eesmärgi täitnud. Võib kõlada paatoslikult, ent tõepoolest, nii lihtne seda asja lahti mõtestada ongi.

“Püüame innustada noori tehnikahuvilisi, et nad ka mehaanikavaldkonnale truuks jääksid ja kõik IT-sektorisse ei jookseks,” ütles Uibo. “Masinatööstuse osakaal on Eestis märkimisväärselt suur ja mehaanikainsenere vajatakse üha rohkem.”

Meireni sõsarettevõtte, ASi Paide Masinatehas, kellelt Meiren ostab tootmisteenust, tooteportfelli täidavad erinevat tüüpi lumesahad, alates üheksa meetri laiustest lennuväljasahkadest, lõpetades traktorite külge haagitavatega. Edaspidi püütakse Uibo sõnul tootevalikut laiendada, nii uuemad sahalahendused kui ka võimalikud sootuks uued tootegrupid eeldavad ka rohkem elektroonikaspetsialistide kaasamist arendustöösse.

“Võidakse ju mõelda, et mis see lumesahk ikka enamat on kui tükk painutatud rauda. Tegelikult on tänapäevase saha näol tegemist keerulise mehhaanilise seadmega, mis maksab keskeltläbi 15 000 eurot ja mille uuenduslikkuse määravad selle võimalikult väike kaal, vastupidavus, sahkamise efektiivsus ja kulusäästlikkus. Seda kõike on võimalik saavutada vaid tõhusa inseneritööga.”

Toomas Uibo lisas, et Robotexi toetades lähtuvad ettevõtted suuresti missioonitundest, sest robotite, ka lihtsalt n-ö mängimiseks mõeldud seadeldiste valmistamine pole odavate harrastatuste killast. Meireni eesmärk on ka firma enese kui hea tööandja nime teadvustamine õppurite seas. Lisaks annab Meiren välja eriauhinda, kus hinnatakse roboti juures kasutatavaid mehaanikalahendusi. Sellega tõstab ettevõte esile seda valdkonda, millega ka ise tegeleb. Ühisosaks Meireni ja Robotexi vahel on just need mehaanilised lahendused.

“Koolipingist tuleb ettevõtetesse erineva ettevalmistusega noori – sama diplomiga võib olla varustatud üliandekaid mehaanikaspetsialiste, aga ka keskpäraseid,” märkis Uibo. “Eks see väljendab seda, et kellele valdkond tõesti meeldib ja kes teeb seda justkui kohustusest. Heaks inseneriks saab ainult selline, kelle mõtteviis pürgimusi toetab.”

Robotitega jännata on lihtsalt lahe. Eriotstarbeliste hüdraulika- ja pneumaatikalahenduste projekteerimisega tegeleva ASi Baltflex juhatuse liige Heino Piirsalu märkis, et kuigi otseselt Robotexil võistlevad robotid Baltflexi spetsiifikaga ei haaku, toetatakse tudengite robotivõistlust kolme asjaolu tõttu – mehaanikaerialade populariseerimiseks, tulevase inseneride koolkonna väljaõpetamise edendamiseks ning kantuna missioonitundest ja murest tööstusele edaspidigi vajamineva inseneride järelkasvu pärast.

“See on ka lihtsalt niisama lahe, kui noored suure hoolega roboteid ehitavad, et siis hasartselt nendega võistelda,” ütles Piiraslu. “Meie firma projekteerib hüdraulikasüsteeme, inseneri ülesanne on olemasolevast komponentide valikust koostada optimaalne lahendus või töötada välja mingi uus võimalus, mis vastaks tellija vajadustele.”

Piirsalu nentis, et heade inseneride saamiseks tuleb juba teise-kolmanda kursuse tudengitel n-ö silm peal hoida ja lootustandvamatega nendest suhteid arendama ning tasapisi oma ettevõtte külge kinnistama hakata. Ta tunnistas, et selles valdkonnas enam vabale tööturule loota ei saa, väärt spetsialistide ühest ettevõttest teise üleostmine pole ammu enam haruldane.

 

Mis on mis

  Robotex 2012

Peetakse TTÜ eestvedamisel, koostöös Tartu Ülikooli ja IT Kolledžiga 12. korda.Eesmärk on anda tudengitele ja üldse tehnikahuvilistele noortele praktilisi kogemusi mehhatroonikasüsteemide ehitamisest, meeskonnatööst, interdistsiplinaarsetes projektidest ning arendada tudengiteadust.Eriti oluliseks peavad korraldajad huvi tagamist täppisteaduste vastu, et säiliks ja paraneks Eesti konkurentsivõime teaduspõhises arendustegevuses ning tootmises.Võistluse raames toimuvates töötubades püütakse anda osavõtjatele arusaam, et roboti ehitamine ei ole nüri ning üksluine töö – see vajab palju loovat mõtlemist, fantaasiat ja koostöömeelsust.Robotite võistlus koosneb kuuest alast: LEGO sumo, Mini sumo, jalgpall algajatele, jalgpall professionaalidele, joonejärgimine ja MTÜ Robootika korraldatud First LEGO League.Võistluse vaheaegadel saab vaadata tehnoloogianäitust, kus väljas 23 eksponenti kokku 43 eksponaadiga, sh pommirobot, nutikas jalgrattaparkla ja mehitamata lennuk.Üritusel esitletakse tootearenduse ja disaini kursusetöid, toimuvad joonistusvõistlus, tõukerataste võiduajamine ja videokonkurss.Laupäeval jagavad tegev­insenerid mehaanikateaduse saladusi.

 

Tasub teada

  Koolirobot saab sõbraks maast madalast

MTÜ Robootika alustas 2007. aastal Tiigrihüppe SA toel kooliroboti projekti, mis tutvustab alg- ja põhikoolide õpilastele inse­nerihariduse perspektiivi.Asi põhineb LEGO Mindstorms NXTil, mis on LEGO väljatöötatud õppevahend. NXT on lihtne ja kiiresti omandatav kõigi jaoks, kel vaid huvi jagub.MTÜ Robootika korraldab kursusi õpetajatele ning annab lastele õppematerjalid, koolide kanda jääb sponsorite otsimine, et osta komplektid.Robotiehitamise projektiga on praeguseks liitunud 81 kooli.Robootika tähendab teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist ning on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika jt teadusharudega.

Allikad: TTÜ, MTÜ Robootika, Äripäev

Hetkel kuum