Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuuleenergia arendamise lõpp nörritab investoreid

    Tuul on energiaressurss, mille energiaks muundamine vajab vaid tuulikute ehitusmaksumust. Kütusekulu ning jäätme- ja saastetasud tuuleelektri hinnas puuduvad.

    See on põhjus, miks tuulikud pääsevad avatud elektriturul esimestena börsile, kus hind kujuneb muutuvkulude baasil. Ehk sel ajal, kui fossiilsete kütustega elektrijaamad alles oma kütuse-, jäätme- ning saastetasusid kokku löövad, on hüdro- ja tuuleelektrijaamad oma elektri ammu maha müünud. Tõenäoliselt just murest, et taastuvenergia on põlevkivijaamadele kannale astunud, on valitsus otsustatud vastutuult minna.
    Valitsus tõmbab pidurit. Esimeste tuulikute püstitamise ajal lasti meil suurenergeetika kõrval liivakastis mängida. Elering küll ütles, et ega neid tuulikuid võrku palju ühendada saa, kuni nende endi tellitud rahvusvaheline analüüs vastupidist tõendas. Elektriarvetel eraldi kajastatav taastuvenergia tasu on üldsusele jätnud rohelisest energiast kalli elektri mulje. Tänavu tegi Eesti Taastuv­energia Koda koos Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga analüüsi, millest aga selgus, et kui Eesti läheks täielikult üle taastuvenergiale, oleks elektrienergia tootmise kulu 2030. aastal 19% ja 2050. aastal 31% võrra väiksem võrreldes põlevkivi- ja tuumajaama stsenaariumiga.
    Nüüd, kui on nii tehniliselt kui ka majanduslikult tõestatud, et Eestis saaks toota enamiku elektri tuulest ja koostöös teiste taastuvenergia tootjatega teha seda fossiilsetest kütustest odavamalt, otsustas valitsus pidurit tõmmata ning saatis riigikokku eelnõu, mis tuuleenergia arendamise lõplikult peatab. Tulemuseks on hulk pettunud investoreid, kes juhindusid oma tegemistes riigi taastuvenergeetika eesmärkidest, samuti valitsusjuhtide kutsest tuua Eestisse välismaist kapitali ja suuremahulisi investeeringuid. Vaid kolm aastat tagasi vastu võetud elektrimajanduse arengukava “tellis” tuulikuid 900 MW ulatuses, millest praeguseks on valmis 275 MW, nüüd on neid justkui liiga palju.
    Eesti saaks tuuleenergiat müüa. Eesti oma tuuliste oludega saaks meretuuleparkide näol korrata CO2 kvoodi müügiedu. Nimelt pole mitte kõik riigid taastuvenergia eesmärkide täitmisel ja fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisel nii edukad olnud kui Eesti. Tuul ei puhu mujal sama hästi kui meil ning üldjuhul ei tasu tuulikuid rajada, kui aastane keskmine tuule kiirus jääb alla 5 m/sekundis. Küll saaks aga Eesti osa meie elektri “rohelisusest” tuuleressursita riikidele müüa, saades vastu raha meretuuleparkide ehitamiseks ning tulemuseks keskkonnasõbralikult toodetud ja fossiilkütustest odavama elektri.
    Taastuvenergeetika jõudne areng on kummutanud kõik vanema põlvkonna energeetikute argumendid, miks peaksime seda endiselt elektri nišitootmiseks pidama. Kaasaja energiapoliitika liigub üha enam detsentraliseerimise suunas, kus hajutatud energiatootjate kooslus võimaldab tagada nii elektri konkurentsivõimelise hinna kui ka elaniku ja kogu riigi tasemel energia julgeoleku. Põlevkivi elektritootmist saab elus hoida vaid kartusest mida teha nende tuhandete peamiselt vene keelt rääkivate ida-virumaalastega enne kohalikke valimisi kui ka nemad saavad teada, et energeetikas on toimunud paradigma muutus. See on tõesti julgeoleku küsimus, nagu minister Juhan Parts uute põlevkivijaamade rajamist põhjendab.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Raadiohommikus: Hiinast, Saudi Araabiast, vesinikust ja EKREst
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.
Ulakas Kaunitar laienes Hispaaniasse
Vallatu pesupood Ulakas Kaunitar teatas Instagramis, et on oma tegemistega jõudnud Hispaaniasse ja avas Marbellas poe Naughty Beauty.
Vallatu pesupood Ulakas Kaunitar teatas Instagramis, et on oma tegemistega jõudnud Hispaaniasse ja avas Marbellas poe Naughty Beauty.