Tekib piirikaubandus, väheneb Eesti atraktiivsus turismimaana. Riigikassale see tulu ei too, küll aga lendame kange alkoholi tarbimises ehk kogu maailmas esikohale.

Õlle asemel hakatakse viina jooma. Euroopas pole maid, kus lahja alkoholi aktsiis oleks kange alkoholi omaga võrdsustatud. Tõsi, on kaks erandit: Ungari ja Sloveenia, kus õlleaktsiis on sama kui viinal, kuid tegemist on veinimaadega, seal on veiniaktsiis koguni 0.Loomulikult on sellel oma selge põhjus. Võrdsustades kange ja lahja alkoholi aktsiisi, hakatakse rohkem tarbima kanget alkoholi. Rahva tervise seisukohalt oleks see katastroof. Kogu Euroopa on sellest hoidunud, jättes lahja alkoholi aktsiisi madalamaks.Tegelikult on sellel ka majanduslik põhjus. Nimelt on veini või õlut mitu korda kallim toota kui viina ja seetõttu kasutatakse kõikjal viina puhul kõrgemat aktsiisi. Aktsiiside võrdsustamine muudaks õlle nii kalliks, et see poleks taskukohane enamikule meist.Praegu  rõõmustame suure hulga Soome-Rootsi turistide üle. Üks oluline põhjus siinkäimiseks on oluliselt odavam alkohol, sh õlu. Tõstes õlle hinna Euroopas kolmandaks, vähendame oluliselt Eesti atraktiivust turismimaana lähiriikide seas, millel on ettearvamatud mõjud nii kogu laevandusele kui ka teenindussektorile, mille vähenevad tulud on oluliselt suuremad kui suurenenud viinamüügilt saadav aktsiis.Aktsiiside võrdsustamine tekitab kohe piirikaubanduse probleemi. Kõige mahukam on piirikaubandus praegu Saksa-Taani ja Taani-Rootsi vahel. Saksa piiril on suured keskused, kus taanlased käivad massiliselt õlut ostmas, sest tänu aktsiisivahele on õlu seal oluliselt odavam. Saksa õlleaktsiis on Taani omast odavam 0,08 EUR/1°alkoholi kohta, ja Taani oma Rootsist odavam 0,10 EUR/1°alkoholi kohta. Eesti ja Läti vahel oleks see vahe pärast aktsiiside võrdsustamist 0,15 EUR/1° alkoholi kohta.

Õlut ostma minnakse Lätti. Ei maksa arvata, et piirikaubandust ei teki. Eestlased hakkavad Lätist massiliselt Eesti õlut ostma ja kogu maksutulu jääb Lätti. Eesti kõige suurem probleem on kange alkoholi suur osakaal alkoholitarbimises. Euroopa Liidus edestas meid selles viimase ajani Läti, kuid viimases Maailma Terviseorganisatsioni (WHO) raportis oleme juba tõusnud esikohale ELis. Ka on kange alkoholi osatähtsus WHO raporti põhjal otseses seoses alkoholi riskikäitumisega maade lõikes.Võrdsustades aktsiisid, saavutame võidu võib-olla kogu maailmas. Kui me seda tõesti tahame, siis tere tulemast Eestisse, viinamaale!