• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,55%39 591,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,55%39 591,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.12.12, 07:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Oktoobris kasvas eksport 10%

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.
2012. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas kaupade eksport Eestist 10%, import Eestisse aga 21%. Impordi kiirema kasvu tõttu suurenes oluliselt ka kaubavahetuse puudujääk. Kaubavahetuse puudujääk oli 152 miljonit eurot, mis on ligi viis korda suurem kui mullu oktoobris. Kuises arvestuses oli Eesti  kaubavahetuse puudujääk viimati suurem 2010. aasta märtsis, mil see oli 179 miljonit eurot.
Eestist eksporditi oktoobris enim masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (16%) ning mineraalseid kütuseid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (10%). Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta oktoobriga mõjutas enim masinate ja seadmete väljaveo suurenemine (kasv 28%). Oluliselt ehk 62% kasvas ka põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (peamiselt teravilja, sh oder ja nisu). Samal ajal vähenes mineraalsete kütuste väljavedu (langus 26%).
Oktoobris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (33% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes oluliselt masinate ja seadmete sissevedu (kasv 51%). Samas mineraalsete kütuste sissevedu vähenes (langus 22%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestist eksporditi kaupu kõige rohkem Rootsi (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (11%). Eesti koguekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta oktoobriga mõjutas enim väljaveo suurenemine Rootsi ja Saksamaale (kasv vastavalt 37% ja 50%). Samas eksport Hollandisse ja USA-sse vähenes. Rootsi eksporditi kõige rohkem elektrilisi seadmeid ja puitu, Soome elektriseadmeid ja mööblit ning Venemaale mehaanilisi seadmeid ja orgaanilisi kemikaale. Eksport Saksamaale kasvas peamiselt teravilja väljaveo suurenemise tõttu.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (11%) ja Saksamaalt (10%). Eesti koguimpordi kasvu mõjutas oluliselt sisseveo suurenemine Norrast (üheksakordne kasv) ja Rootsist (kasv 43%). Samas import Venemaalt vähenes ligi kolmandiku. Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi seadmeid. Norrast suurenes import peamiselt isoleeritud elektrijuhtmete sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes 2012. aasta septembriga kasvas eksport 2%, import aga 12%. Eksport suurenes toidukaupade ja põllumajandussaaduste (sh teravili) väljaveo suurenemise tõttu, import aga masinate ja seadmete sisseveo suurenemise tõttu.
Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks nii oktoobris kui ka novembris halvenes. Eurostati andmetel halvenes novembris sama näitaja ka Rootsis, kuid Soomes ja Saksamaal paranes.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele