TRÜKITÖÖSTUS. Trükkalid ootavad stabiilsust

Printall ASi müügidirektor Margus Liivamägi ütles, et tänavune aasta – nagu ka eelmised – on olnud positiivses mõttes tempokas. “Printall on suurendanud käivet, eelkõige tänu ekspordile. Tarnime oma toodangut üheteistkümne Euroopa riigi klientidele,” sõnas Liivamägi.

Peale Skandinaavia maade ja Balti riikide ekspordib ettevõte kaupa Inglismaale, Hollandisse, Prantsusmaale ja Saksamaale. “Sealsete klientide kaudu jõuavad meie trükised ka Hiinasse, USA­sse ja Aafrikasse – üle kogu maailma,” selgitas Liivamägi.

Ecoprint ASi käive on tänavu kasvanud umbes 6%, mullu jõuti isegi 14%ni, ütles ettevõtte tegevjuht Erika Ilisson. Kasv tuleb põhiliselt eksporditurgudelt Soomest ja Rootsist. “Norras on meil samuti väga hea koostööpartner,” lisas ta ja avaldas lootust, et uus aasta tuleb taas edukas.

“Kui reklaamtrükiste turul läheb keerulisemaks, sest reklaam kolib üha enam veebi, siis raamatuid, ajakirju ja pakendeid tellitakse ikka. Suureneb kartongist pakendite turg,” sõnas Ilisson.

Ka Data Print OÜ-l on ettevõtte juhataja Marek Koka sõnul hästi läinud. “Tuleb tööd teha, investeerida, uusi lahendusi pakkuda,” kommenteeris ta ja lisas, et trükiseadmeid on Eestis kokkuvõttes palju, kuid trükikojad on erineva nišiga ja masinadki sellest tulenevalt erinevate funktsioonidega. Näiteks on Printallil suur rull, millega ajalehti ja ajakirju trükkida, Data Printil aga kitsad masinad etikettide tegemiseks.

“Samas on võimsust kohaliku turu jaoks ikka liiga palju ja seetõttu tuleb pilk piiri taha suunata,” nentis Kokk.

Tema juhitav Data Print on igal aastal eelmisest rohkem kaupa eksportinud, kuid kuna transport on üsna kallis, ei ole toodangut võimalik kuigi kaugele müüa. Põhilisteks partneriteks jäävad lähinaabrid.

Konkurents on tihe. Ilisson nõustus, et Eesti trükitööstus on äärmiselt konkurentsitihe. “Vaid Eestis kasvada pole võimalik, hea on, kui suudame olemasolevat taset hoida,” lisas ta ja selgitas, et kasv tuleb peamiselt ekspordist.

Lemon Print OÜ müügijuhi Kristjan Pirnipuu sõnul on sel aastal läinud normaalselt, tööd on olnud piisavalt. “Kliendid on varasemast vähem hinnatundlikud ja tellivad rohkem järeltöötlust. Vahepeal telliti vaid hädavajalikke trükiseid,” lisas ta.

Lemon Print toodab põhiliselt ekspordiks, peamised koostööpartnerid asuvad Skandinaavias. Pirnipuu märkis, et Eesti tarbija jaoks on endiselt kõige olulisem hind.

Soomest ja Norrast meelitatakse kliendid siia soodsa hinnaga, samuti on neile oluline hea kvaliteet. “Kui on kaks võrdset pakkujat ja üks on odavam, siis odavam võidab,” lisas ta.

Kuigi ka Pirnipuu sõnul Eestis trükivõimsusse juba liiga palju investeeritud, ostetakse ikka uusi masinaid. “Oluline on leida oma suund,” lausus ta.

Uuelt aastalt ootab Kokk pigem stabiilsust kui suurt kasvu. “Kui maailmas toimuvat ja ­Euroopa kriisi vaadata, oleks stabiilsus väga hea,” ei panustanud ta hüppelisele kasvule.

Digitrükk aina levinum. Liivamäe hinnangul on viimasel ajal trükitööstust mõjutanud eelkõige meediavaldkondade vahekorra muutumine, kuid tarbija-uuringud näitavad endiselt, et mõjukaim ja usaldusväärseim teabe edastaja on paberile trükitud sõnum ja reklaam.

“Eestis levi(tata)v arvamus, et paber on surnud, ei vasta tõele. Inimesed loevad ja tarbivad praegu rohkem paberile trükitud informatsiooni kui kunagi varem,” ütles ta.

Koka sõnul tellitakse järjest enam digitrükki ning tiraažid lähevad väiksemaks ja personaalsemaks. “Digitrükk võimaldab seda,” lisas ta.

Ecoprinti eesmärk on kasutada trükiste valmistamisel võimalikult palju keskkonnasõbralikke materjale, näiteks sertifitseeritud ja taaskasutatud paberit.

“Kahjuks leidub veel vähe ettevõtjaid, kes trükiseid tellides pigem keskkonnahoiule kui madalale hinnale mõtlevad. Loodame, et nende osakaal suureneb,” lisas Ilisson. “Paljuski otsustatakse praegu hinna põhjal.”

Ilisson tõi välja, et kuna tavaline paber on kallimaks läinud, pole keskkonnasõbraliku ja muu paberi hindade vahe enam eriti suur. Pealegi saab trükikoda populaarsed sertifitseeritud ja taaskasutatud paberid soodsalt kätte, kuna nende kogused on suured. “Sertifitseeritud ja taaskasutatud paberi müüjad tahavad ju ka oma toodet müüa,” sõnas Ilisson.

Quality Print OÜ tegevjuht Mehis Hõim jäi aastaga rahule, kuigi oodati enamat. “Järgmine aasta tuleb suhteliselt keeruline, kuna peame ette võtma ebameeldiva tegevuse – kolimise uuele pinnale, mida me veel leidnud pole,” sõnas Hõim.

Kristjan Pirnipuu ootab 2013. aastalt kasvu või vähemalt tagasilöökideta kulgemist.

Printall tõhustab oma tööd

Kuna Printalli tootmiskoormus ulatub tippajal peaaegu maksimumini, püüab ettevõte efektiivsust suurendada.“Ettevõtte kasvades oleme jõudnud sellisesse staadiumi, kus oleme pidanud vajalikuks täiustada oma tootmis- ja juhtimisprotsesse,” ütles müügidirektor Margus Liivamägi.Selle tulemusena sai Printall tänavu sügisel kvaliteedijuhtimise sertifikaadi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimise sertifikaadi ISO 14 001.“Aga see on kõik alles pika tee algus ja meie ootus­ on muutuda selle kaudu paremaks,” sõnas Liivamägi.Printall on tänavuse trükitööstuse TOPi võitja, eelmisel aastal saavutas ettevõte edetabelis kolmanda koha.

 

Valmis tuleb olla hinnatõusuks

Mehis Hõim, Quality Printi tegevjuhtMingitest headest näitajatest siin juttu küll ei ole. On vaid hea meel selle üle, et kõik need viimased tegevusaastad pole pidanud kunagi viivitama raha väljamaksmisega töötajatele, tarnijatele ega ka riigile.Suuri muutusi pole toimunud, tegutseme tasa ja targu. Samas anname endast kõik, et meie kliendid saaksid töö eest tasumisel samaga vastata.Järgmine aasta tuleb üsna keeruline, kuna peame ette võtma mitte kõige meeldivama tegevuse – kolimise uuele pinnale, mida me veel leidnud pole.Ühtlasi ootame ikka valdkonna turu elavnemist. Meie jaoks on lähiajal elulise tähtsusega, et kliendid nõustuks väikese tootmishinna tõusuga.Jutt käib just meie põhitegevusalast – trükist tekstiilile. See on tundlik teema, kuid selle valdkonna hinnad on olnud muutumatud juba kümme aastat. See on ebareaalne.Teenust kasutavad vahendajad on tihti nii hinnatundlikud, et nende jaoks pole vahet, kus, kes, millega ja kuidas trükib. Hinna ja kvaliteedi suhe on kaua ­aega paigast ära olnud, tegu oleks justkui Hiina hindadega. Vahepeal oligi tunne, nagu trükiks Hiinasse, mitte kohalikule turule.Seeläbi kannatab aga toodete kvaliteet ja tehakse endale karuteene – kliendid hakkavad millegipärast kaduma.Digitrükis on olukord õnneks parem.