Maksuamet läheb ukse taha kontrollima

Intervjuu Kaido Lemendikuga:

Kuidas te sellised juhtumid avastate? Kas teile tulevad vihjed? Selliste avastuste puhul on vihjete osakaal kaduvväike. Kui, siis mõni üksik vihje aastas. Teeme ise riskianalüüsi tagastusnõuete kontrolli käigus, kui sellised juhtumid ette tulevad. Juhtumeid kokku on sel aastal olnud paarkümmend. Summad, mis läbi käivad, on ikkagi suured. Kui võtta korter, mis maksab näiteks 100 000 eurot pluss käibemaks, siis kui selle pealt küsitakse käibemaksu tagasi, on see 20 000 eurot.

See ongi põhjus, miks mõni ettevõtja nii käitub? Just. Meie omakorda riskianalüüsi käigus näeme soetust ja seda, kas tullakse meilt käibemaksu tagasi küsima. Sellisel juhul me hakkame kontrollima, kas tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga, kas see on ikka kontor, on see edasimüügi eesmärgil soetatud vara jne. Peamine eesmärk ettevõtjale on makse tasumata ja käibemaksu võrra odavamalt eluaseme soetamine. Hea on võrrelda siin palgatöölisega. Ta maksab 100 000 eurot korteri pealt, koos käibemaksuga kokku 120 000. See, kes teeb äriühingu kaudu, saab korteri kätte 100 000 euroga, maksuvabalt. Ta üritab väita, et see ongi ainult kontor, seal ei ela keegi, käiakse seal vaid tööajal. Ning lisaks on see sisustatud äriühingu rahaga. Me läheme kohapeale kortereid vaatama ja kohapeal olemegi näinud, et inimene elab seal sees, et see on sisustatud nii, nagu inimene oma korteri sisustaks jne.

Lähete lihtsalt ukse taha? Läheme jah kohale, muudmoodi seda eriti kontrollida pole võimalik.

Kuid kust läheb see piir, mõnikord on inimesel kodus ka kontor, teisisõnu ongi kodukontor? Ega saagi välistada sellist olukorda. Kuid sellisel juhul, kui on kodukontor, siis on kulud ettevõtlusega seotud osaliselt. Näiteks kui on kolmetoaline korter ning võib-olla üks tuba tehakse kontoriks, siis teatud osakaal korteri kuludest ja ka soetuskuludest on loomulik panna ettevõtluskuludesse. Kuid kindlasti mitte 100%. Kuid tihti üritatakse meile väita ka seda, et “mul on üks tuba kontor”, kuid tihti pole siiski kontor ka see üks tuba.

Asi on siis kinni ettevõtete andmete esitamises? Nad peaksid vaatama seda, kui suur osakaal ruumist on kontorina kasutatav. Mitte lihtsalt, et midagi näidata ja kuludesse lükata.

Kuid tegelikult on siin veel muud maksud ka. Kui me tuvastame, et kõik kulud on kandnud äriühing, käibemaks on ka maha arvatud, siis üks osa on käibemaksu pool, kuid siin on küsimus ka tulu- ja sotsiaalmaksus, mille osas võib ka võita. Nimelt on sellisel juhul isik saanud ka isiklikult tulu, kuna äriühing on talle teinud soodustus korteri väärtuses. Kui lisada siia ka intress, mis tasumata ja õigel ajal deklareerimata summadelt arvestatakse, siis on summad päris arvestatavad.

Mis on olnud suurim summa viimastel aastatel, mis on ettevõtjal tulnud pärast avastamist tagasi maksta? Tavaliselt jäävad summad mõnekümne tuhande euro kanti. Kui näiteks korter maksab 60 000 eurot, siis käibemaksu summa sellelt on 12 000 eurot. Kui 60 000-le panna veel tulumaks ja sotsmaks otsa, siis tuleb pea sama summa, mis korter maksis. Samas on praegu menetluses ka üks väga suur asi, kus käibemaksu on maja ehituselt küsitud tagasi veidi üle 370 000 euro.

Miks seda ikkagi tehakse? Arvatakse, et suudetakse ära põhjendada, et see on kontor ja saab oma kulud sinna alla peita. Lõppkokkuvõttes, see maksusumma lõpuks koos intressidega ….võib juhtuda, et pärast rikkumise tuvastamist tuleb maksta teine sama palju maksudeks otsa.

Kas saate välja tuua sektoreid ja nimesid? Maksusaladusele tuginedes ei saa me nimesid välja öelda. Nimesid ei saa ka välja tuua, kuna meil pole ühtegi jõustunud kohtulahendit. Seni on maksumaksjad kontorolli käigus ise aru saanud, et nad on vahele jäänud. Nad on ära maksnud ja kui meil kohtulahendit või jõustunud vaideotsust taga pole, siis pole meil võimalik neist asjadest nimeliselt rääkida.

Sektoreid ka ei saa välja tuua, see on üle sektorite olev probleem. Seda ei tee enamik ettevõtjaid, kuid me näeme, et see on siiski probleemne. Just siis, kui ettevõtetel seda raha parajasti tekib. Praegu on jälle majanduskasv, ettevõtetel on hakanud raha jälle natuke rohkem liikuma, siis see on üks hea võimalus jällegi omale isiklikku eluaset soetada.

Kui suur protsent ettevõtetest hinnanguliselt praegu nii käitub? Kindlasti on juhtumeid, mida me avastanud pole. Kuid protsenti meil välja tuua pole.

Millal teil järgmine visiit kellegi ukse taha toimub? Me käime jooksvalt ja pidevalt, see on igapäevatöö. Kas me iga kord just korteri ukse taga käime ja elumaja ehitusi vaatamas käime, aga alati, kui on vajadus, me kohale ka läheme.

Maris Lauri hoiab kulud rangelt lahus

Tänavu Swedbankist lahkunud ja iseseisva sõltumatu majandusanalüütiku elu alustanud Maris Lauri töötab kodus ja hoiab oma ettevõtte Oeconomia OÜ ja isiklikud kulud rangelt lahus.“Minu kulud on selgelt jagatavad. Mingis osas on kindlasti nii, et kulud on praegu rohkem isegi enda kanda, mingis osas pole osa kulusid ettevõtluskuludesse isegi jõdunud. Kui nüüd rangelt vaadata,” rääkis Lauri. “Olen lähtunud sellest, et ei pea ju kõiki kulusid ilmtingimata ärikuludesse kandma, sest sel pole vahetavahel üldse mõtet. Küsimus on selles, et kui sul ei teki tulumaksuvabastust, kui sa pole tulumaksukohuslane, siis alati pole sellel lihtsalt mõtet,” rääkis Lauri.

Tavaline praktika. Samas ükskord kodusisustust ostma minnes küsiti tema käest, kas analüütik neid kulusid äkki hoopis äriühingu alla panna ei tahaks. Selline käitumine on tema hinnangul vägagi levinud.“Ettevõttes on kindlasti erinevaid võimalusi. Olen ka ise kuulnud juhtumitest, kus ettevõtte omanik on isiklikke kulusid teinud ettevõtte arvelt, ja hiljem võib öelda, et see oli kaudselt ettevõtte pankrotistumise üheks  põhjuseks,” lisas Lauri.

 

Maksuamet hoiab käibe-deklaratsioonidel silma peal

paar juhtumit, kus maksuamet on kontrolli käigus avastanud pettuse

Lammutustööde asemel remont. Äriühing tellis väidetavalt endale kuuluvas vanas laohoones koristus- ja lammutustöid ligi 60 000 euro eest. Kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et ettevõte oli sellel perioodil ostnud viimistluskaupu, mida suures ulatuses kasutati töid tellinud äriühingu juhatuse liikmele kuuluvas majas. Äriühing nõustus parandama oma käibedeklaratsiooni ja tagastas riigile 11 300 eurot käibemaksu, millega kinnitas, et töid ei tehtud laohoones.Ettevõtte kontori asemel abikaasa korter. Äriühing remontis juhatuse liikme abikaasale kuuluvat korterit, väites, et seal asub ettevõtte kontor. Kontrolli käigus selgus, et ehitusarved summas 16 500 eurot on fiktiivsed, korteris ei asu äripind ja remonti tehti eluruumides. Äriühingu käibemaksukohustus suurenes 3000 ja tulumaksukohustus 4400 euro võrra.