• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mario Draghi on aasta tegija

    Ajaleht Financial Times valis tänavu aasta inimeseks Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi.  Miks? Lihtsustatult öeldes – euro päästmise eest.

    “Euroopa Keskpank on valmis euro alleshoidmiseks oma mandaadi piires kõik tegema,” olid võlusõnad, mis Mario Draghi juuli lõpus Londonis globaalsel investeerimisfoorumil lausus. Siis pidas ta lühikese pausi ja lisas: “Ja uskuge, sellest piisab.”
    Ja turud uskusid, ehkki sama vormelit olid iga oma kriisikohtumise järel korranud ka ELi valitsusjuhid ja rahandusministrid.
    Kui Financial Times läinud nädalal Mario Draghilt küsis, kas ta seda dramaatilist pausi ka spetsiaalselt harjutas, vastas Draghi, et nii teatraalne ta ei ole. Kuid tolle hetke olukorra tõsidust arvestades tuli turgudele anda absoluutselt selge sõnum. Et ei maksa alahinnata seda poliitilist kapitali, mida eurosse on investeeritud. Eurol ei lasta laguneda.
    26. juuli oli seega lõppeva aasta üks pööripäevadest. Aasta alguses ei terendanud kusagilt, et detsembris tõstab reitinguagentuur S&P Kreeka reitingut kuue pügala võrra, pigem käis maavõistlus, kes prognoosib suurema tõenäosusega, et Kreeka euroalalt lahkub. Algaval aastal võib esimene riik – Iirimaa – programmi alt välja saada.
    Septembris avalikustas Mario Draghi juulis välja käinud veksli lunastamiseks keskpanga uue kriisitõrjemeetme, mis sisuliselt tähendab valmisolekut teha võlakirjaturul piiramatus koguses tugioste, kui mingi riigi laenukulud põhjendamatult kõrgele lähevad. Põhjendamatult selles mõttes, et rehkendatakse sisse euro lagunemise risk. Just nende hirmude vastu suunas keskpank oma raskekahurid.
    Ent Draghi ei lase liikmesriikidel unustada, millest selletaolised rünnakud üldse tekkisid.
    “Viimase kümne aasta jooksul on mitu euroala valitsust ajanud majanduspoliitikat, mis oli kas täiesti vale või pole seda (poliitikat – toim) õieti olnudki,” ei hakanud pangajuht ilusamaid sõnu valima. Sel põhjusel peab Draghi ise lõppevast aastast tähtsaimaks täiendatud visiooni euro tulevikust, mis parandab euroala juhtimist ja liikmesriikide omavahelist koostööd ja mida on hakatud juba reaalselt ellu viima. Rahaliidus ei saa ükski riik ajada poliitikat, mis teistega ei arvesta – see on kriisi üks peamisi õppetunde ning oluline tõdemus juunikuiselt ELi valitsusjuhtide tippkohtumiselt, kus tehti võlakriisi lahendamiseks ootamatult kaalukaid otsuseid.
    Pangandusliidu sambad. Draghi on üks “neljast presidendist”, keda kutsuti euro uut visiooni sõnastama. Pragmaatikuna pole ta alustanud ei euroala ühistest võlakirjadest ega supervolitustega volinikest, vaid keskendunud esmalt “kriitilisele miinimumile”.
    Sinna hulka arvab ta läinud nädalal kokku lepitud ühtse pangandusjärelevalve, millest oodatakse koos pangandusliidu järgmiste sammastega (kriisilahendus ja hoiusekindlustus) usalduse taastumist euroala pankade vastu. See peaks tagasi pöörama Euroopa ühtse rahaturu lagunemise, mis ei lase keskpanga rahapoliitikal toimida ning takistab laenuraha jõudmist Euroopa majandusse.
    “Ühtse pangandusjärelevalve loomine on tõenäoliselt murrangulise tähtsusega praeguste probleemide lahendamisel,” ütles Draghi esmaspäeval Euroopa Parlamendis.
    See on ühtlasi esimene tõsisem samm euroala riikide suveräänsuse delegeerimiseks kesktasandile, mis on rahaliidus teatud määral vajalik. Nagu ka kontrolli puhul eelarvepoliitika üle, et see ei kahjustaks rahaliidu teisi liikmeid.
    Selgitades muudatuste vajadust, tavatseb Draghi korrata, et suurte võlgade tõttu turgude meelevalda sattunud riigid on suveräänsuse juba ammu minetanud. Pigem on neil stabiilsust taotleva liiduna koos tegutsedes võimalik see kõrgemal tasandil tagasi võita.
    Südilt on Draghi tõrjunud kriitikatuld ka Saksamaalt, kus Euroopa Keskpanga tavatuid uuendusi vaadatakse suure umbusuga. Oktoobris väljaandele Der Spiegel antud intervjuus selgitas Draghi, et keskpanga “piiramatud” tugiostud võlakirjaturul ei tähenda sugugi “kontrollimatut” raha pumpamist ega valeotsuste premeerimist. Keskpanga tugiostud on seotud rangete reforminõuetega.
    “Eurokriisi eest pole paremat kaitset kui edukad struktuursed reformid Lõuna-Euroopas,” ütles Draghi. Ja maailmapanga analüüs kinnitab – euroala riikidest on viimase aastaga ärikeskkonda enim parandanud Kreeka, ehkki väga kehvalt tasemelt.
    Draghi pole nõus ka lihtsustatud paralleelidega ajaloost, mis kütavad Saksamaal kartusi hüperinflatsioonist. Ajaloos on küllalt näiteid sellest, kus keskpanga aktiivne sekkumine on olnud põhjendatud ja edukas. Iga olukord ja kriis on erinev. Ja inflatsiooniootused on euroalal praegu kindlalt ankrus.
    Eeldus saada kõige dünaamilisemaks majandusruumiks. Säästukuur peab aga jätkuma. Seni on see küll majandusolukorda halvendanud, kuid kui praegu järele anda, on senised kannatused olnud asjatud, ütles Draghi Euroopa Parlamendis. Siis tuleks sama kursiga otsast alustada.
    Uuel aastal on Euroopa Keskpanga perspektiivist kõige olulisem parandada euroala toimimist majandusliiduna, jätkates reforme konkurentsivõime parandamiseks, ning ehitada valmis pangandusliit, ütles Draghi. Draghi kiitis ka Euroopa Komisjoni plaani uuel aastal analüüsida, kuivõrd toimivad euroala riikide kaupade- ja teenuste- ning tööturud sellisel moel, nagu see rahaliidus olema peaks.
    Draghi sõnul jagab ta arvamust, et reformikursil jätkates võib euroala ühel päeval olla isegi dünaamilisem kui kõik teised suured lääne majandusruumid. Kuid teha on veel väga palju.
     
    Tasub teada
    Uue aasta riskid
    Valimised Itaalias – võivad tekitada ebakindlust riigi reformikursi suhtes, mida on eest vedanud Mario Monti tehnokraatide valitsus.Valimised Saksamaal – võivad viivitada raskemaid otsuseid euroala kriisilahenduses.Kidur majanduskasv – euroala majandus hakkab kasvama alles aasta teisel poolel, kõrge tööpuudus võib tuua poliitilisi tagasilööke ja sotsiaalseid rahutusi.Kreeka – nõrk valitsuskoalitsioon ja depressioonis majandus muudavad reformikursil püsimise keeruliseks.Hispaania – võib küsida abipaketti, mis paneb proovile Euroopa Keskpanga valmisoleku teha võlakirjaturul “piiramatus mahus” tugioste.Poliitiline tahe – võib raugeda näiva rahunemise tõttu rahaturgudel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.