- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülekoormus hiilib töötajale ligi vaikselt
Eestis jääb palju kutsehaigusi diagnoosimata, sest ühiskond pole huvitatud teemaga tegelemisest. Ka ei pöörata piisavalt tähelepanu ohutu töökeskonna loomisele.
„Võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi. Erinevused diagnoosides on tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist. Skandinaavias, Saksamaal, Jaapanis pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja asutuste tasustatud taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ räägib Qvalitas Arstikeskus AS peaarst dr Toomas Põld.
Põllu sõnul on nende arstikeskuses viimaste aastate jooksul kõige rohkem diagnoositud kutsehaigusena pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest. Töötervishoiuarst, Annika Küüdorf, kes töötab Töökeskkonna Haldus OÜs, tõi välja samuti, et 2011. aastal diagnoositi just enim ülekoormushaigusi: ülekoormus kätele ja ülakehale, samuti kogu kehale ja jalgadele. Teisel kohal on kuulmiskahjustused, mis on tingitud mürast ja kolmandal kohal on vibratsioontõbi.
Järgnevald juba kemikaalidest tingitud haigestumised: naha ja hingamisteede allergilised haigused ning bioloogilistest ohuteguritest tingitud haigestumised, kahel korral on diagnoositud ka C-hepatiiti. Erialati on levinuimad haigused muidugi erinevad, raske on võrrelda kaheksa tundi kontoris istuvat inimest ehitusel rasket füüsilist tööd tegeva inimesega, viimaste seas on enim levinud kutsehaigused: füüsilise ülekoormushaigused, vibratsioontõbi, allergilised kutsehaigused, kontaktdermatiit, silmade kiirguskahjustused, ägedad kui ka kroonilised mürgistused kemikaalidest, kopsutolmustus ehitustolmust, asbestoos, krooniline bronhiit ja vaegkuulmine.
Küüdorf lisab: „Pea 20 aastat on püütud Eestis vastu võtta Tööõnnetuste ja Kutsehaiguste Kindlustusseadust, kuid edutult. See näitab, et riik ja ühiskond ei ole huvitatud teemaga tegelemast. Hetkel diagnoositi 2011 aasta seisuga 87-l inimesel kutsehaigestumine, kuid ühel inimesel võib olla ka mitu erinevat kutsehaigusdiagnoosi (kutsehaiguse diagnoose oli kokku 248). 100 000 elaniku kohta on meil Eestis 2011. aastal 14,3 kutsehaiget. 2006 aasta Sotsiaalministeeriumi prognoos oleks, et meil peaks olema ca 500 kutsehaigusjuhtu aastas.“
Kuidas haigustest hoiduda?
„Kutsehaiguste vältimise üks osa ongi juba see, et töötajad suunatakse õigeaegselt töötervishoiuarstile tervisekontrolli. Teiseks, tööandja peab panustama rohkem töökeskkonna edendamisele ja töötajate tervise säilitamisele. Vaja on teha riskianalüüs töökeskkonna osas, hinnata ära ohutegurid ja nende toime töötajatele ning kindlasti hakata rakendama meetmeid ohutegurite või nende toime vähendamiseks,“ räägib Küüdorf.
Põld lisab: „Kutsehaiguseid 100% vältida pole võimalik. Palju oleneb organismi omapärast, inimesest endast ja töökorraldusest. Aga õigete kaitsevahendite, töörütmi ja vajalike puhkepausidega on võimalik hullem ära hoida. Leian, et riigi poolt võiks olla tellitud erialadele tervisesoovitused ja see peaks olema üks oluline osa kutsenõustamisest.“
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele