Lauri: hirm hinnatõusu ees sulgeb rahakoti

Maris Lauri kommentaar.

Kaupmehed vaatavad tulevikku optimistlikult, vähemalt paistab see nii olevat Konjunktuuriinstituudi baromeetri põhjal. Arvestades tarbijate kasvanud optimismi – ja detsembris paranes see ootamatult palju (kahtlustan küll, et jaanuar tuleb kehvem) – ning küllaltki kenasid käibenumbreid, on see ka põhjendatud.

Samas võib numbrite tagant märgata ka juba märke taanduvast ostupuhangust. Kasvud on tasapisi aeglustumas ning nii mõneski valdkonnas miinusesse pööranud.

Toidukaupluste müügimahud on languses, kuid antud juhul on tegemist valdavalt väiksemate kauplustega, suurpoodides on kasv endiselt küllaltki tugev, mis viitab sellele, et konkurentsivõitluses on praegu suuremad ketid taas edukamad.

Tähelepanuvääriv on majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüügi langus augustist novembrini keskmiselt 2% kuus (võrdlus eelmise aastaga). Võib arvata, et ka detsember ei osutunud eriti heaks. Kvartaalsed müügikäibed viitavad sellele, et super-hüper- ja muude marketite tööstuskaupade müügimahud kasvavad väga napilt või on isegi languses, olenedes tõenäoliselt konkreetsest sortimendist ja hinnadünaamikast.

See viitab sellele, et tarbijad on oma kulutuste kasvu juba piirama asunud, võimalik, et ülehirmutatuna elektri hinna tõusust ja selle tagajärgedest. Võib arvata, et inimeste kriisijärgsed kompenseerivad ostud on tuntavalt vähenenud. Kompenseerivad ostud: kui majanduskriisi ajal kärbiti ostusid väga tugevalt, siis olude paranemisel tehti ära need ostud, mis edasilükkamist ei enam ei talunud, nt katkiläinud ja vananenud kodutehnika, kulunud riided ja jalatsid. Paremad ajad toovad tihtipeale kaasa ka nn rõõmuostud, kuid pessimism ja paha tuju pidavat samuti inimesi ostlema panema.

Nüüd peaks tarbimine kasvama juba mõõdukamas tempos ning tõenäoliselt nihkub rohkem teenuste ostmise poole. Viimane võib seletada ka teenindusettevõttete küllaltki oluliselt paranenud ootusi viimastel kuudel. Jaekaubanduse väljavaated sõltuvad eelkõige kahest vastandlikust protsessist. Ühelt poolt on näha majanduses jahtumist: tööstusettevõtete kasvuvõimalused on viimastel kuudel järsult halvenenud, ehituseski on seis keskpärane. Teisalt on tuntav tööjõunappus ning paistab, et palgatõusud on päris paljudes valdkondades ja ettevõtetes paratamatud.

Kas teenitud raha ka majandust kasvatama hakkab, see sõltub inimeste valikutest ja hinnadünaamikast. Säästmise ja kulutamise vahekord paistab taas nihkuvat pisut enam säästmise poole ning hinnatõus on tõenäolisem esmatarbekaupade ja –teenuste puhul. Tulemus: inimesed lähevad kokkuhoidlikumaks ning ostude tegemisel kaalutlevamateks.

Eeltoodud arvesse võttes on minu arvates kõige tõenäolisem, et jaemüük kasvab, kuid varasemast aeglasemalt.