Toidutöösturitel hinnatõusuplaan

Ministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Karel Lemberi sõnul eeldas 70% konjunktuuriinstituudi küsitlusele vastanud ettevõtjatest hindade püsimist tänasel tasemel. Toiduainetööstuses prognoosis ministeeriumi teatel hindade tõusu peaaegu iga teine ettevõtja, samuti on kõrged ootused joogitootmises. Teistest harudest kerkivad esile veel keemiatööstus ning kummi- ja plasttoodete tootmine ehk siis samades valdkondades, kus hinnatõus on olnud keskmisest kiirem, on ka hinnatõusu ootused kõrgemad.

Karel Lemberi kommentaar.

Töötleva tööstuse tootjahinnad püsisid 2012. aasta teisel poolaastal stabiilsetena. Statistikaameti andmetel langesid detsembris tootjahinnad töötlevas tööstuses novembriga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti, kuid aasta varasemast perioodist olid hinnad 2 protsenti kõrgemad. Ka tööstusharude lõikes on olukord püsinud viimasel ajal sarnane: suurem hinnatõus iseloomustas detsembris jätkuvalt toiduainetööstust, kus aastaga tõusid hinnad 5,2 protsenti, keemiatööstuses 6,5 protsenti ning kummi- ja plasttoodete tootmises 5,1 protsenti.

Kuigi keskmisega võrreldes oli toiduainete tootmises hinnatõus endiselt pigem kiire, siis enamikus alamharudes hinnakasv aeglustus. Hindu vedas toodangu kallinemine piimatööstuses, kus alates maikuust on kokkuostuhinnad kerkinud ning tootjahinnad jõudnud ajalooliste tippude lähedale. Lisaks jätkas kallinemist ka puidutööstuse toodang, kus hinnad tõusid aastaga 2,4 protsenti. Ühest küljest sunnib nii kallinev tooraine kui energia hindu tõstma, kuid teisalt on nõudlus küllaltki hästi püsinud ning sektori konkurentsivõime on võrdlemisi hea.

Sarnaselt novembriga langesid ekspordihinnad ka detsembris. Ühe kuu lõikes muutusid hinnad 0,1 protsenti ning aastaga 0,3 protsenti. Impordihinnad olid veel aastases võrdluses 2,7 protsenti kõrgemad, kuid kuises võrdluses kahanesid kolmandat kuud järjest (-0,4 protsenti). Ekspordi- ja impordihindade langust on mõjutanud ühelt poolt toormehindade langus maailmaturul, teisalt ei võimalda praegune üleilmse majanduse madalseis tootjatel ja eksportööridel oma kaupade hindu tõsta.

Detsembris olid aastases võrdluses kõrgeima kasvuga endiselt põllumajandussaaduste ekspordihinnad, mis eelmise aasta viimase kvartali kuudel näitasid võrdset 14 protsendilist tõusu. Samas on selle aasta jaanuaris aastatagune võrdlusbaas mullusest juba oluliselt kõrgem ning kasvutempo võib hakata aeglustuma. Suurima langusega oli detsembris jätkuvalt palgi väljaveohind, mis on püsinud viimastel kuudel kümnendiku piires, ent kuises võrdluses oli väike tõus.

Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste aastane hinnakasv detsembris kiires küll kolme protsendini, kuid novembriga võrreldes nende sisseveohinnad kahanesid kaks protsenti. Oluliselt, 12 protsendini, kiirenes põllumajandussaaduste impordihindade aastane kasvutempo, mis tulenes samas suurusjärgus kuisest hinnatõusust. Samas ei ole ühegi kaubagrupi sisseveohinnad näidanud aastaga olulist langust.