Pankade eelmise aasta kasum üle 350 miljoni

Eluasemelaene anti möödunud aastal 16% rohkem kui aasta varem. See tõi aasta teises pooles kaasa eluasemelaenude portfelli väikese kasvu. Muude laenude samaaegne kahanemine osutus aga sellest kasvust kiiremaks, mistõttu vähenes majapidamiste laenude ja liisingute kogumaht aastaga ligi 2%.

Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad tõusid detsembris pisut, ulatudes vastavalt 2,6% ja 3,4%ni. 2012. aasta kokkuvõttes alanesid uute laenude intressimäärad aga märkimisväärselt, kuna EURIBOR langes. Samas on pangad tõstnud intressimarginaale: eluasemelaenude keskmine intressimarginaal kasvas aastaga 0,5 protsendipunkti võrra 2,25%ni.

Probleemlaenude vähenemine jätkus kiires tempos. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal kahanes aasta lõpuks 3,2%ni laenuportfellist. Ehkki viivislaenud vähenesid kõige rohkem seoses lootusetute laenude bilansist mahakandmisega, on laenukvaliteet tänu baasintressimäärade madalale tasemele ja Eesti suhteliselt tugevale majanduskasvule paranenud kiiremini, kui oodati.

Hoiuste kasv püsis tugev ka 2012. aasta viimastel kuudel. Aastaga suurenes Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ligi 9%, ulatudes aasta lõpus 8,7 miljardi euroni. Detsembris lisandus hoiustele 140 miljonit eurot.

Tänu varasemate laenuallahindluste vähendamisele teenisid Eestis tegutsevad pangad 2012. aastal rohkem kui 350 miljonit eurot puhaskasumit. Arvestamata tütarettevõtete müügist saadud erakorralist tulu 2011. aastal, suurenes pangandussektori puhaskasum aastaga 8%. Kasumi eeldatust kiirema kasvu põhjustas laenukahjumite katteks loodud allahindluste reservi vähendamine, mis andis ligi 15% pangandussektori aastasest puhaskasumist. Kasumlikkust toetas ka pankade halduskulude 3% langus. Puhas intressitulu, pangandussektori peamine tuluallikas, oli neljandas kvartalis üle 10% väiksem kui aasta varem. Kahanemist selgitavad eelkõige märkimisväärselt alanenud baasintressimäärad ja laenuportfelli seni tagasihoidlik kasv.