Riigiabi Estonian Airile ELis luubi all

Uurimine annab asjast huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse kommenteerida vaatluse all olevaid meetmeid. Uurimise tulemust see ei mõjuta.

Ühekordse abi põhimõte. Komisjon kahtleb, kas Estonian Airile antav päästmislaen on ikka kooskõlas ELi suunistega sellise abi kohta, mida antakse raskustes äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks.

Liidu suuniste järgi võib raskustes olevale ettevõttele anda päästmisabi ainult üks kord kümne aasta jooksul, vastavalt nn ühekordse abi põhimõttele.

Estonian Airile on aga tehtud juba kolm kapitalisüsti.

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et Euroopa Komisjoni riigiabimenetlus annab Eestile hea võimaluse seletada ettevõtte ja selle omanike senist tegevust.

Kuninga ütlust mööda on riik seisukohal, et omaniku tegevus Estonian Airi toetamisel on olnud Euroopa riigiabireeglitega kooskõlas.

Kuningas kinnitas, et valitsus on Estonian Airi kapitalisüste põhjalikult kaalunud. “Omaniku tegevus on põhinenud arusaamal, et ühelt poolt vajab Eesti riik lennuühendusi ja teiselt poolt, et ettevõte on võimalik restruktureerida jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennufirmaks,” lausus ta.

“Samas ootame sarnaselt teiste meie regiooni lennufirmade omanikega Euroopa Komisjonilt avarat vaadet, mis võtab arvesse regiooni lennundusäri eripärasid,” lisas Kuningas.

Eile ütles Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei, et Estonian Airil on parem esitada Euroopa Komisjonile võimalikult palju materjali ja olla avatud.

“Igasugused konkurentsi- ja riigiabiga seotud juhtumid, mis on olnud – alati on mõtet olla informatsiooni edastamisel avatud. Pole mõtet kinni hoida, kõik tuleb nagunii välja,” ütles ta.

Hololei lisas, et alati on parem edastada see informatsioon, mis vajalik. “See on tihtipeale ka endale kasulik. See, kuidas seda edastada ja kes on vahepeal nõustajad, see on juba strateegia küsimus, mida üks või teine ettevõte valib – olgu see Eesti Õhk või keegi kolmas,” sõnas Hololei.

Tema sõnul on eestlastel kombeks olla pigem avatud ning sellest on alati kasu. “Salatseda midagi ei ole,” sõnas Hololei.

Komisjoni ei teavitatud. Ühekordse abi põhimõtte vastu eksides on riik Estonian Airi toetanud kolm korda: 2009. aastal 7,3 miljoni euroga, 2010. aastal 19,9 miljoni euroga ja aastatel 2011–2012 veel 30 miljoni euroga.

Neist meetmetest komisjoni ei teavitatud. 2009. ja 2010. aasta kapitalisüstis osalesid ka eraõiguslikud aktsionärid, kuid 2011. ja 2012. aastal üksnes riik.

Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigifirmale Tallinna Lennujaam 2009. aastal võis samuti olla Estonian Airile antud riigiabi.

 

 

Taust

Lennundus võeti uurimise alla

Eesti teatas 2012. aasta detsembris Euroopa Komisjonile plaanist anda Estonian Airile 8,3 miljonit eurot päästmislaenu.Euroopa Komisjon alustas hiljuti ka teiste riiklike lennuettevõtjate toetamise uurimist (airBaltic ja Adria Airways).Samuti võttis komisjon vastu otsused lennuettevõtjate Air Malta, Czech Airlines ja LOT kohta. Otsustati, et nende toetamine on olnud reeglipärane.