Riigieelarve sai kuhjaga täis

Võrreldes 2011. aastaga laekus tulusid eelarvesse 537,6 miljonit eurot ehk 9,1 protsenti rohkem, sealhulgas maksutulusid 433,2 miljonit eurot ja mittemaksulisi tulusid 118,9 miljonit eurot enam. Tänu tarbimise kasvule laekus aastaga 150,4 miljonit eurot enam käibemaksu ning tööturu positiivne areng suurendas sotsiaalmaksu laekumist 131,3 miljonit eurot. Vaatamata heitmekvootide müügitulu vähenemisele laekus ka toetuseid aastatagusega võrreldes 85,5 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti 2012. aastal 6,47 miljardi euro ulatuses ehk 95,7 protsenti plaanitust. Aasta varem oli võrreldavate kulude maht 6,16 miljardit eurot ehk  99,5 protsenti eelarves kavandatust. Suurimate kuludena maksti  aasta jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,65 miljardit eurot, mida on 6,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks kasutati aasta jooksul 1,07 miljardit eurot ehk 13 protsenti rohkem kui 2011. aastal.  Investeeringute mahud on kasvanud eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste ja kvoodimüügi tulude kasutamisele.

Riigi tegevuskuludeks maksti aastaga välja 1,11 miljardit eurot ehk 100,2 protsenti aastaks plaanitust. Tegevuskulud kasvasid 2011. aastaga võrreldes peamiselt kaitsekulude suurenemise tõttu 7,3 protsenti. Personalikuludeks suunati sealhulgas 587,1 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 523,8 miljonit eurot.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 2012. aastal 89 protsenti plaanitust ehk 893 miljonit eurot. Seda on 111,2 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Struktuuritoetused moodustasid 615,9 miljonit eurot, mida on 94,5 miljonit eurot rohkem kui 2011. aastal. 

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2012. aasta lõpus 1,45 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2011. aasta lõpuga oli riigikassas finantsvarasid 484,1 miljonit eurot enam. Reservide mahtu suurendas eelkõige Töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka.

Valitsussektori eelarvepositsioon oli novembri lõpus 58,6 miljoni euroga (0,35% SKPst) puudujäägis. Keskvalitsuse puudujääk oli 116, 2 miljonit eurot, mida leevendas sotsiaalkindlustusfondide 85,4 miljoni euro suurune ülejääk. Aasta kokkuvõttes on oodata paremat eelarvepositsiooni kui eelarves planeeritud -2,1% SKPst ja suvel prognoositud -1,2% SKPst.