Swed: palk kasvas tootlikkusest kiiremini

2012. aastal kokku kasvas kuupalk kõige enam ehituses ning kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal (üle 10%), kõige vähem aga veonduses ja laonduses, kus palgakasv jäi alla 1%.

Veonduse ja laonduse, finantssektori ning hariduse tegevusala töötajate reaalpalk langes ehk nende kuupalga nominaalkasv jäi tarbijahinnaindeksi kasvust väiksemaks. Ehituses, kus saastekvootide müügituluga rahastamine hakkab lõppema, väheneb tõenäoliselt nõudlus tööjõu järele ning surve palkadele.

Kõige kõrgem oli möödunud aastal palk välismaa eraõiguslikes ettevõtetes, mille palk oli ligikaudu veerandi võrra suurem Eesti keskmisest. Kõige madalam palk oli kohalike omavalitsuste töötajatel, kelle palk oli Eesti keskmisest viiendiku võrra väiksem.

Palkade erinevused maakonniti on üsna suured. Tallinna keskmine palk ületas Eesti keskmist ligikaudu 15% võrra. Kõige madalam oli palk aga Viljandi-, Võru- ja Jõgevamaal, mille palk ulatus vaevalt kolmveerandini Eesti keskmisest. Kõige kiirem oli palga nominaalkasv Hiiu- ja Lääne-Viru- ja Läänemaal, kus palk kasvas üle 10%, kuid Jõgevamaal palk isegi vähenes. Palga reaalkasvu ei suudetud saavutada veel Viljandi-, Võru- ja Raplamaal.

Koos palga- ja tööhõivekasvuga on suurenenud kodumajapidamiste potentsiaalne tarbimisvõimekus. Madalate hoiuseintresside tingimustes eelistavad eraisikud hoida raha pigem arvelduskontol ning vähem tähtajalisel hoiusel, mis omakorda soodustab tarbimist.

Kuna möödunud aastal kasvas tööjõukulu töötaja kohta tootlikkusest kiiremini, siis kogumajanduse tööjõu ühikukulu suurenes ehk ühe ühiku lisandväärtuse loomine läks kallimaks. Tegevusalati oli aga pilt üsna erinev. Välisnõudlusest olulisemal määral sõltuvatest tegevusaladest – töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning veonduses – tööjõu ühikukulu esialgsete arvestuste järgi  suurenes ehk nende ettevõtete hinnakonkurentsivõime nõrgenes.

Tarbijate järgneva 12 kuu finantsolukorra kindlustunde indikaator detsembris ja jaanuaris küll paranes, kuid on siiski juba pikemat aega negatiivsel poolel püsinud.

Käesolevaks aastaks ootame tööhõive kasvu aeglustumist (möödunud aastal kasvas tööhõive 2,6%). Kui majandusaktiivsus aasta teisel poolel peaks kiirenema, võib see kahaneva tööjõupakkumise, eriti aga kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu tekitada palgasurveid. Samas võib eeldada, et ettevõtted ei suurenda oma tööjõukulusid oluliselt üle tootlikkuse kasvu, mis võib halvendada nende konkurentsivõimet.

2013. aastal jääb palga nominaalkasv samasse suurusjärku eelmise aasta palgakasvuga. Küll aga kiireneb koos tarbijahindade kasvu aeglustumisega palkade reaalkasv.