Palgad suunaga üles

Sarnaselt riigifirmade juhtidega on ka riigiteenistujate palgaedetabeli eesotsas inimesed, kes eelmisel aastal ametist lahkusid või kelle ameti­koht muutus. Tabeli etteotsa aitab ametist lahkumise eest saadav hüvitis, tasu väljavõtmata puhkuse eest või muu lisatasu.Näiteks Eesti Panga endise presidendi Andres Lipstoki mullune teenistus oli üle 148 000 euro. Suurima osa sellest ehk 85 000 eurot moodustas aastapalga suurune lahkumishüvitis. Seitse aastat Eesti Panka juhtinud Lipstoki ametiaeg lõppes mullu 6. juunil. Põhipalgana teenis ta selle aja jooksul 42 000 eurot ja lisatasudena 21 000 eurot. Summale lisandus 85 000 euro suurune lahkumishüvitis.2011. aastal moodustas Lipstoki tasu Eesti Panga juhina 101 000 eurot, mis teeb igakuiseks sissetulekuks 8416 eurot.Panga praegune juht Ardo Hansson teenib Lipstokist vähem. Mullu juunis ametisse asunud Hanssoni töötasu oli kokku 47 000 eurot. Ehkki enne Hanssoni ametisse saamist teatas nõukogu, et tema igakuiseks töötasuks saab 8100 eurot, pole panga uus president nõnda palju teeninud. Tema igakuine teenistus jäi avaldatud andmete järgi alla 7000 euro.

Hea tasu ka nõukogu liikmetel. Panga asepresident Madis Müller teenis mullu 84 000 eurot ja teine asejuht Ülo Kaasik 71 000 eurot. Mõlema asepresidendi tasust märkimisväärse osa moodustasid erinevad hüvitised ja lisatasud. Kaasik teenis lisatasu ja muid hüvitisi 13 125 eurot, Müller 11 316 eurot. 2011. aastal ametist lahkunud asepresidendid Rein Minka ja Märten Ross teenisid tänu lahkumishüvitistele veel rohkem. Minka töötasude kogusumma koos hüvitisega oli 2011. aastal 115 000 eurot ja Rossil  117 000 eurot. Eesti Pank paistab silma ka sellega, et võrreldes riigile kuuluvate sihtasutuste ja riigifirmadega, makstakse keskpanga nõukogu liikmetele head tasu. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik teenis eelmisel aastal ligi 20 000 eurot. Teiste nõukogu liikmete tasu oli valdavalt 12 271 eurot aastas. Eesti Panga nõukogu liikmetele Irene Kullile ja Urmas Varblasele maksti nimetatud summale lisaks täiendavate tööülesannete eest tasu 2045 eurot.Rahandusministeeriumi palgaandmetest selgus, et mullu teenis riigi pearaamatupidaja rohkem kui minister. Rahandusminister Jürgen Ligi teenis ligi 43 992 eurot, aga riigiarvestuse osakonna juhataja ja riigi pearaamatupidaja Juta Maari 55 508 eurot. Tema tasu kergitasid kõrgeks 14 743eurone hüvitis ja 5800eurone lisatasu või preemia. Osakonnajuhataja Marek Ilves teenis mullu kokku 41 871 eurot, millest 10 383 eurot oli hüvitis ja 3600 eurot preemia või lisatasu. Rahandusministeeriumist öeldi, et nii Juta Maar kui ka Marek Ilves lahkusid ministeeriumist ja töötavad edasi Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK). Mõlema töötaja lepingud ministeeriumiga lõppesid ning hüvitise said nad kasutamata puhkusejäägi eest. “Osakonnajuhataja Marek Ilvesele makstud 10 383 eurot on väljateenitud ja kasutamata puhkusejääk 129 päeva eest. Osakonnajuhataja Juta Maarile makstud 14 743 eurot on väljateenitud ja kasutamata puhkusejääk 151 päeva eest. Mõlema tasu väljamaksmise kohustus tuleneb seadusest, mitte tööandja otsustest – nende töölepingud ministeeriumiga lõppesid,” selgitati ministeeriumist.

Näitavad taset. Riigikassa osakonnajuhataja Merle Wilkinson teenis 41 445 eurot, temale maksti lisa­tasu või hüvitist 5063 eurot.Personaliotsingufirmade juhtide sõnul ei näe nad tarvidust jälgida riigiametite palganumbreid. “Tegeleme rohkem erafirmadega, peame nendega kursis olema,” sõnas Barona Eesti OÜ juht Peeter Simson. Ta ütles, et põhimõtteliselt näitavad riigiametite palgad mingit taset. “Kui täpselt see hinnatase turuhinnaga võrdub – see on iseküsimus,” lausus Simson.Ka ARIKO ReServ OÜ juht Igor Päss sõnas, et ehkki ta on palgateemat varem pikalt kommenteerinud, ei jälgi ta seda enam.

Lisatasud kergitasid ka riigifirmade juhtide palka

Riigi osalusega äriühingute eile avaldatud ning tänases Äripäevas lehekülgedel 4–5 ilmunud palgaandmetest selgub, et juhtide motivatsioonipaketti kuuluvad lisatasud ja hüvitised. Mullu septembris ametist lahkunud Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann teenis 104 362 eurot, sellest 32 334 eurot lisatasud. Mais lahkunud juhatuse liige Priit Haller teenis 38 347 eurot. Eelmise aasta septembris tööle asunud juhatuse liige Ahti Asmann teenis 35 200, Arvo Smiltinš 20 451 ja Sergei Fedorenko 21 580 eurot.Eesti Teede juhatuse esimees Olari Karlson teenis 68 320 eurot, juhatuse liige Uno Kask 43 857 eurot, sellest 6000 eurot olid lisatasud. Juhatuse liikme Jüri Tomsoni töötasu oli 38 867 eurot, sellest 5800 eurot lisatasud. Eesti Lootsi juhatuse esimees Peeter Vään teenis 62 633 eurot, sellest 8947 eurot lisatasud. Teine juhatuse liige Aivo Pitk teenis üle 59 000 euro, tema lisatasud olid 8436 eurot. Eesti Lootsi nõukogu esimehe Kalev Lillo tasud olid kokku 6739 eurot. Nõukogu liige Agris Peedu teenis 5852, Alar Tamming ligi 5000, Henri Harras 4256, Kalev Vapper ligi 4080 ja Kati Kuusk 4256 eurot.Mullu veebruaris ametist lahkunud Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste teenis üle 27 000 euro, sellest 16 737 eurot oli hüvitis 2011. aasta eest. Juhatuse liige Aavo Kärmas teenis ligi 70 568 eurot, sellest hüvitis 10 200 eurot. Mullu märtsist juhatuse liikmeks saanud Mait Sooaru teenis 44 591 eurot.EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe asus tööle mullu novembris ja tema töötasu oli 13 000 eurot. Septembrist ametisse asunud juhatuse liige Oskar Kalmus teenis 20 451 eurot.Paldiski endist tuumaobjekti haldava ALARA juhatuse esimees Joel Valge teenis kokku 28 521 eurot, 1678 eurot olid lisa­tasud.