Hobi. Ultrasport – ainult edasijõudnutele

Küsides Tupilt, kellele ta ultravõistlusi korraldab, vastab ta, et “igal elualal tekib inimesi, kes küllastuvad olemasolevast ja tahavad enam. Joodikule ei piisa pikaajalise tarbimise järel enam pudelist viinast, vaja on kahte pudelit jne. Sama on spordis.”

Haaja100 korraldaja sõnul on ultravõistlusele tulija see, kes teeb üha rohkem trenni ja tahab panna end ülipikamaa võistlusel proovile. “Ultra on edasijõudnud harrastaja töömaa, sinna üldjuhul algajad ei kipu. Ja kui kipuvadki, siis kõrbevad kiirelt!”

Võimed pannakse mängu. Haanja100 nime all toimub kolm erinevat võistlust, mida korraldaja ise nimetab sündmusteks. Teedrajav on Tupi sõnul Haanja100 MTB ehk 100kilomeetrine karm maastikurattamaraton. Teine sündmus on Haanja Suusa100, mis on veidi pikem kui 90kilomeetrine Vasaloppet ja mille raskus seisneb kilomeetrites mõõdetavates tõusudes. “Viimane sünnitis, see õige ultra, ehk Haanja Jala100 ei ole jooksu- ega käimisvõistlus, vaid 100 km läbimine oma jalgadel ilma libisevate või veerevate abivahenditeta.” Tupp ütles, et kolmest võistlusest vaid viimane on see “tõeline ultra”, teised vaid oma võimete piiride kompamised. Ajaliselt ja distantsilt on Haanja100 võistlused pikemad, kui Eestis tavaks on. “Ehk siis ikka veidi üle vindi asjad,” lisas korraldaja.

Tupi sõnul on Haanja100 sündmustel osalejate arv aastatega kasvanud. “Osalejaid on tegelikult parasjagu,” rääkis ta ning lisas, et Haanja Suusa100 ja Haanja Jala100 puhul jääb osalejate arv alla saja, rattasõidul aga on 500. “Ratta puhul on kasv olnud 2004. aasta 200 osalejast 500ni, ja sinna see ka jääb. Jala- ja Suusa100 puhul ootaks muidugi väikest kasvu, et need ka ennast n-ö ära tasuks!”

Hobisportlasi sigineb kui seeni. Ultraspordi trendidest Eestis väga rääkida ei saa, sest harrastajate hulk on väga väike, jäädes umbes paarisaja ringi. Hobispordis seevastu on trendiks erinevatel maratonidel käimine. Eriti ilusti näitab trendi jooksumaratonide populaarsuse kasv, ütles Tupp. “Maratonijooksus on Eestis praegu täielik buum. Esimese 1000 maratonijooksja tekkimiseks kulus 71 aastat (1920–1991), teiseks 17 aastat (1991–2008), kolmas tuhat alla 3 aasta (2011), neljas tuhat alla aasta (2012) ja viies tuhat sai täis nüüd, Tartu linnamaratonil!”

Alates 2004. aastast on koos kaaslastega multispordivõistlusest Ace Xdream osa võtnud Fotoluks ASi tegevjuht Assar Jõepera. Xdream on tema sõnul neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus kolmeliikmelised võistkonnad, liikudes vaheldumisi jalgsi, jalgratta ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesandeid. “Multisport poleks pooltki nii huvitav, kui see ei oleks meeskondlik võistlus,” ütles Jõepera ning lisas, et heal tasemel võistlemiseks peavad kaaslased omavahel hästi sobima. Pikkadel võistlustel tekkiv väsimus ja pingul meeltest tingitud eksimused võivad viia sõnelusteni, põhjendas ta sobivuse olulisust.

Ka aju töötab. Fotoluksi juhi sõnul seisneb Xdreami võlu võistluse vaheldusrikkuses, kuna erinevad alad, nagu orienteerumisjooks, ratas, kanuu, rulluisk, ronimisülesanded, seiklusrajad, on läbisegi. “Kui võrrelda multisporti pelgalt jooksu või rattasõiduga, siis multispordis tuleb kogu aeg kaarti jälgida, valida punktist puntki jõudmiseks võimalikult hea ja kiire teekond ning olema valmis üllatusteks, mida pakub rada.” Tema sõnul on öine kümnetunnine võistlus lisaks pidevale liikumisele ka “paras pähkel ajudele”.

Jõepera sõnul peaks esimest korda võistlema tulles kaasama meeskonda hea kaardilugeja. “Mõistlik on omada pikaks võistluseks sobivaid riideid, kergekaalulist seljakotti joogi ja söögi jaoks ning muid vajalikke vahendeid. Oluline on julge pealehakkamine ning tahtmine mitmetunnine seiklus lõpetada finišijoonel.”

Kui on soov võistelda tulemuse peale, tasub trenni tegema hakata, sest Xdreami raskemate radade parimad võistkonnad koosnevad Jõepera sõnul väga hea treenitusega inimestest. Kõige kergema raja läbimiseks piisab sellest, kui inimene on vähegi sportlik, pealehakkaja ja tal on kolmeliikmeline meeskond.

Küsides kõige raskemate olukordade kohta võistlustel, vastab Jõepera, et pikale veninud ja raskeid võistlusi on aastate jooksul korduvalt ette tulnud. “On neid, kus jook ja söök on otsa saanud, on neid, kui keegi on ootamatult ära väsinud, ja neid, kus õnnetu võistluse algus on toonud võiduka lõpu. Kuid üks on kindel – multispordi võistluse lõpus inimesed naeratavad, vaatamata sellele, kui raske ja keeruline võistlus ka polnud!”

 

Ultravõistlus

Maratonidistantsist – 42,195 km – pikem võistuvõtt.Jagunevad kaheks – kestvuse (näiteks 6, 12, 24 tundi jne) ja distantsi (50, 90 või 100 km, 100 miili jne) järgi.Paljud ultrad läbitakse ringil, mis tähendab, et saab läbida just endale jõukohase distantsi.Eesti tuntumad ultrad on Haanjas toimuvad Haanja100 distantsid jalgsi, suuskadel ja jalgrattal, samuti Laulasmaa Ultra ja populaarne seiklusspordisari Xdream, kus orienteerutakse ühe võistluse jooksul rattal, joostes, kanuuga, rulluisutades jne.

 

Eneseületust mitut sorti

26. oktooberHaanja100 Jala. 100 km jooksu-matkamist Haanja 6,66km rajal.www.haanja100.ee

31. detsemberViimase Öö Unistus. 12 h pikkune jooksu-matkavõistlus Laulasmaal 1 km pikkusel ringil. www.estonian-ultrarunners.com

2014Veebruar-märtsHaanja100 Suusk. 100 km suusatamist Haanjas 5 km rajal. www.haanja100.ee

MärtsSuusahunt ehk 8 tundi klassikalise sõidustiiliga Käärikul Kekkose rajal.www.suusahunt.ee

AprillVõhandu100 – paatide-kanuudega 100 km Võhandu jõel.www.vohandumaraton.ee

JuuniLaulasmaa Ultra. 21,2 km pikkusel ringil läbivad kiiremad kuni 211 km.www.estonian-ultrarunners.com

AugustEesti täispikk triatlon – 3,8 km ujumist, 180 km jalgrattasõitu ja 42,2 km jooksu Keilas. www.21cc.ee

OktooberHaanja100 MTB – 100 km ja 100 miili maastikurattal. www.haanja100.ee

 

Kuidas treenida üliinimlikuks pingutuseks?

Rivo Sarapik, Äripäeva maratonitiimi eestvedajaEhkki distants ja pingutus on suured, ei tähenda selleks valmistumine elust ja unest ning muust spordivälisest loobumist ja tippsportlase askeetlikku eluviisi. Olen osalenud 100 km jooksu-matkasündmusel 4–5tunniste trenninädalate pealt, seejuures osalemist nautinud ning ka järgmistel päevadel end inimesena tundnud.Olulisem on regulaarne harjutamine ja mitmekülgsus. Lisaks tasub korsetilihaseid ehk selga ja kõhtu tugevdada, sest tihti löövad nende nõrkustest tingituna hädad välja. Harjutada samas tasub, sest sellest sõltub, mis tundega saab kaasa lüüa ning kui meeldivad on võistlusele järgnevad päevad.

Kui vaim on tugevam kehast. Pigem ongi ultral kaasalöömine vaimne võitlus, sest ühel hetkel keha väsib, eriti kui ilm on kehv, ning siis tuleb iseendaga võidelda, et mitte alla anda, ja lõpuni käia. Siin aitab moto “valu läheb üle, tulemus jääb”. Selle võitlusega kaasneb ka enda tundma õppimine hoopis uute nurkade alt. Kui kõik on hästi ja miski ei hõõru ning on hea päev ja jalg kerge, siis tunned end maailma parima inimesena, kõik on võimalik. Kui hiilib ligi väsimus ja villid teevad valu ning on lihtsalt tüdimus, liiguvad peas mustemad mõtted. Mu kogemusel on näiteks pikem matk 50–100 km jõukohane igale tervele inimesele.See raskustest üle saamine ongi vast ultrate suuremaid väärtusi – see on kõik kantav nn pärisellu. Ehk näiteks jalatsi hõõrudes on võimalik alla anda ja pooleli jätta või kohendada jalatsit, panna peale plaaster või hoopis kuivad käimad varuks kaasa võtta.

Ultra võlu on veel ka nende väiksus ja nn intiimsus. Rahvaspordiüritused löövad paljuski massiga, kuid sadakonna omataolisega näiteks metsavahel jalgsi, suuskadel või rattaga kilomeetrid mõõta ning seejuures üksteist innustada, juttu ajada jne pakub hoopis teistsuguse elamuse. Kui sügisjooksudel oled anonüümne massi seas, siis seal üks omadest.Lisaks pakub päev või mitugi looduses veetmist lihtsust. Osalejana on su roll liikuda, süüa-juua ja suhelda. Elu on siis nii lihtne.