Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vallajuhid materdavad tõmbekeskuste reformi

    Vaid kolmandik omavalitsusjuhtidest toetab regionaalminister Siim Valmar Kiisleri tõmbekeskuste reformi, selgus küsitlusest, mille Äripäev tegi omavalitsusjuhtide seas. Enim toetajaid kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL). Kiisleri erakonnakaaslastest omavalitsusjuhtidest koguni 60% on regionaalministri kavandatava reformiga päri.

    Üle poole sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ridades olevatest ning riigikogus esindatud erakondadesse mitte kuuluvatest omavalitsusjuhtidest on aga regionaalministri plaani suhtes kriitilised. Seetõttu võib järeldada, et tõmbekeskuste reformi mõjutavad ka pühapäeval toimuvad valimised ehk IRLi edu või ebaedu.
    “Lühidalt öeldes: see kava, mida välja pakutakse, on mõttetu. Ma ei saa aru, mis sellega läheb paremaks. Väidetakse, et omavalitsused on väikesed ja nõrgad ja haldussuutmatud, kui aga kaks haldussuutmatut kokku panna, siis kuidas tekib haldussuutlikkus? Sellest ma aru ei saa,” ütles Reformierakonda kuuluv Rõngu vallavanem Priit Pramann.
    “Naljaga võib ju öelda, et kui minister tahab kõiki omavalitsusjuhte kokku kutsuda, siis praegu on seda keeruline teha. Kui tehakse 60 omavalitsust, siis seda seltskonda saaks veel kokku kutsuda,” lisas ta.
    Samuti Reformierakonda kuuluva Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on tema tunded kavandatava reformi vastu vastakad. “Üha enam paistab, et tegemist on taas piiride kaardile joonistamise kavaga, sisulisi lahendusi kuskilt ei paista,” lisas ta.
    Keskerakonda kuuluv Loksa linnapea Värner Lootsmann ütles, et haldusreform on vajalik, kuid oli kriitiline regionaalministri pakutud lahenduse suhtes. “See jama, mis praegu toimub, käib iga kahe aasta tagant. Tõmbekeskused ei ole ratastel soojakud, mida saab lükata ühest kohast teise. Tõmbekeskused on tegelikult olemas. Küsimus on selles, kuidas panna paika logistika. Me ei saa hakata tõmbekeskusi ehitama. See on absurd,” ütles ta.
    Ka Pajusi vallavanem Reet Alev ei toeta tõmbekeskuste reformi. “Kui riik tahab maapiirkonnad inimestest tühjaks saada, siis tõmbekeskuste reform seda ka teeb. Olen veendumusel, et osa teenuseid tarbitakse suurtes linnades, osa väiksemates linnades ja osa peab olema kodu lähedal. Igasugune keskustesse koondumine toimub maapiirkondade arvel ning see ei ole mõistlik,” rääkis ta.
    Võim kaugeneb. Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva Paldiski linnapea Stanislav Tšerepanovi hinnangul viib omavalitsuste kokkuliitmine võimu inimestest kaugemale. Teenuste kvaliteet küll ühtlustub, aga see ei tähenda tema sõnul, et kvaliteet muutub paremaks, tegelikult teenuste kättesaadavus hoopis halveneb. “Samas ei välista, et mõnel juhul tuleb liiga nõrgad omavalitsused siiski ümber korraldada. Tegemist peaks olema juhtumipõhise analüüsiga, mitte lausreformiga,” ütles tema.
    Anija vallavanem Tiit Tammaru on aga üks nendest, kes suhtub regionaalministri algatusse positiivselt. “Praegu kehtiva finantspoliitika järgi ei ole Eestis mõistlik ülal pidada 226 kohalikku omavalitsust,” märkis ta.
    Hoiab ääremaad elus. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Saku vallavanem Kuno Rooba on veendunud, et tõmbekeskuste tekitamine on ka ­ääremaadele kasulik. “Eestimaa omavalitsused on väga erineva võimekusega, aga elanike ­ootused vallale on igal pool ühesugused. Suurem elanike arv ja eelarve maht annab võimaluse efektiivsemalt tegutseda. Targa juhtimise korral ei tähenda see ­automaatselt ääremaade hääbumist. Üks tugev keskus aitab ka ääremaad elus hoida ja tegeleda seal inimestele meeldivaga,” rääkis ta.
    Sarnasel seisukohal oli ka Aseri vallavanem Koit Oras. “Reform on hädavajalik, sest valdade elanikkond väheneb (k.a tulud) ning väikesed vallad ei suuda riigi pandud kohustusi täita,” märkis ta.
    Kohtla-Nõmme vallavanem Jaak Rooden peab omavalitsuste ühinemist möödapääsmatuks, mis tuleb varem või hiljem ära teha, sest väikese ja vähem võimeka omavalitsuse arengul ja toimetulekul on piirid ees. Tema soovitab aga tõmbekeskuse reformiga mitte kiirustada.
    Paljud omavalitsusjuhid pelgavad haldusreformi puhul just kiirustamist ja pealiskaudsust. Mitu tõmbekeskuste reformi kriitiliselt suhtuvat omavalitsusjuhti ei ole tegelikult omavalitsuste arvu vähendamise vastu. Aga nad ütlevad, et reformiga alustati valest otsast ning piiridest olulisem on kõigepealt panna paika omavalitsuste ülesanded ning tulubaas. Pärast seda tasub hakata rääkima ka omavalitsuste arvust ja liitmisest.
    “Mõte ei ole halb, kuid seda soovitakse järjekordselt viia ellu vigaselt. Omavalitsuste ühendamine ei saa olla eesmärk omaette, kuid kahjuks on see muutunud selliseks,” lausus Kiili vallavanem Valeri Kukk. Temaga sarnasel seisukohal oli Reformierakonda kuluv Kose vallavanem Vello Jõgisoo. “Arvan, et toimetulevas vallas peaks olema umbes 10 000 elanikku. Lisaks piiride joonistamisele tuleb üle vaadata KOVide ülesanded ja rahastus, samuti tuleb tegeleda ka riigireformi, maavalitsuste reformi ja üleriigiliste liitude ühendamisega,” loetles Jõgisoo teemasid, millega tuleks tegeleda paralleelselt tõmbekeskuste reformiga.
    Ülesanded tuleb ümber jagada. Mitu omavalitsusjuhti peab aga lahenduseks seda, et osa omavalitsuste ülesandeid oleks maakonnakeskselt korraldatud. “Pigem olen arvamusel, et võiks vastavalt omavalitsuste suurusele üle vaadata nende ülesanded, et kõik ei peaks täitma kõiki ülesandeid. Keskustes asuvatel suurematel omavalitsustel võiks olla ka rohkem kohustusi. Mingid asjad võiks olla korraldatud üldse omavalitsusliitude koostööna, näiteks ühistransport, haridus, planeerimine,” rääkis Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
    Sarnasel seisukohal oli ka Võhma linnapea Avo Põder, kes toetab tõmbekeskuste reformi osaliselt. Põder on seda meelt, et tekiks kahetasandiline omavalitsus, kus esmatasandi teenused (sotsiaal, heakord, kultuur, alusharidus) peaksid säilima kohapeal ning igapäevaselt mittevajalikud teenused (ehitus, planeeringud, raamatupidamine) võiks olla inimestest kaugemal ehk maakonnakeskuses. “Tõmbekeskuste variandi korral on oht, et ainult raha lugedes hakkavad koonduma teatud teenused (näiteks huviharidus) keskustesse ja teenus on justkui tagatud, kuid inimesed peavad teenuse tarbimiseks tegema suuremaid kulutusi,” põhjendas Põder.
     
    Kommentaar
    Reform on vajalik
    Siim Valmar Kiisler, regionaalminister (IRL)Valdav osa omavalitsusjuhte on seisukohal, et reform on vajalik. Nad on targad inimesed ja näevad, et praegune süsteem ei ole jätku­suutlik. Omavalitsuste võimekus pakkuda oma inimestele teenuseid ja olla keskvalitsuse tasakaalustajaks väheneb senise olukorra jätkudes veelgi. See, mida nädal enne valimisi meedias välja öeldakse, on iseasi.Samas leidub ka neid, kelle peas taandub kogu omavalitsusreformi temaatika küsimusele “mis minust saab?”. Ja kui head vastust ei ole või paistab, et pärast ühinemist võib äkki võimu juurest eemale jääda, hakatakse otsima põhjusi ja põhjendusi, miks reformiplaan ei ole täiuslik. Reformi toetajaid on oluliselt rohkem kui kõhklejaid või vastaseid ja seda nii linnades kui ka maapiirkondades.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Maag Grupp ja Skeleton Technologies said suure tunnustuse
Leedus toimunud Balti M&A ja erakapitali foorumil anti üle Baltimaade suurtehingute auhinnad, mille pälvisid Maag Grupi tehing HKScani Balti üksuste omandamiseks ja Skeleton Technologies rahakaasamise eest tippinvestoritelt.
Leedus toimunud Balti M&A ja erakapitali foorumil anti üle Baltimaade suurtehingute auhinnad, mille pälvisid Maag Grupi tehing HKScani Balti üksuste omandamiseks ja Skeleton Technologies rahakaasamise eest tippinvestoritelt.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.