Vallajuhid materdavad tõmbekeskuste reformi

Üle poole sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ridades olevatest ning riigikogus esindatud erakondadesse mitte kuuluvatest omavalitsusjuhtidest on aga regionaalministri plaani suhtes kriitilised. Seetõttu võib järeldada, et tõmbekeskuste reformi mõjutavad ka pühapäeval toimuvad valimised ehk IRLi edu või ebaedu.

“Lühidalt öeldes: see kava, mida välja pakutakse, on mõttetu. Ma ei saa aru, mis sellega läheb paremaks. Väidetakse, et omavalitsused on väikesed ja nõrgad ja haldussuutmatud, kui aga kaks haldussuutmatut kokku panna, siis kuidas tekib haldussuutlikkus? Sellest ma aru ei saa,” ütles Reformierakonda kuuluv Rõngu vallavanem Priit Pramann.

“Naljaga võib ju öelda, et kui minister tahab kõiki omavalitsusjuhte kokku kutsuda, siis praegu on seda keeruline teha. Kui tehakse 60 omavalitsust, siis seda seltskonda saaks veel kokku kutsuda,” lisas ta.

Samuti Reformierakonda kuuluva Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on tema tunded kavandatava reformi vastu vastakad. “Üha enam paistab, et tegemist on taas piiride kaardile joonistamise kavaga, sisulisi lahendusi kuskilt ei paista,” lisas ta.

Keskerakonda kuuluv Loksa linnapea Värner Lootsmann ütles, et haldusreform on vajalik, kuid oli kriitiline regionaalministri pakutud lahenduse suhtes. “See jama, mis praegu toimub, käib iga kahe aasta tagant. Tõmbekeskused ei ole ratastel soojakud, mida saab lükata ühest kohast teise. Tõmbekeskused on tegelikult olemas. Küsimus on selles, kuidas panna paika logistika. Me ei saa hakata tõmbekeskusi ehitama. See on absurd,” ütles ta.

Ka Pajusi vallavanem Reet Alev ei toeta tõmbekeskuste reformi. “Kui riik tahab maapiirkonnad inimestest tühjaks saada, siis tõmbekeskuste reform seda ka teeb. Olen veendumusel, et osa teenuseid tarbitakse suurtes linnades, osa väiksemates linnades ja osa peab olema kodu lähedal. Igasugune keskustesse koondumine toimub maapiirkondade arvel ning see ei ole mõistlik,” rääkis ta.

Võim kaugeneb. Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva Paldiski linnapea Stanislav Tšerepanovi hinnangul viib omavalitsuste kokkuliitmine võimu inimestest kaugemale. Teenuste kvaliteet küll ühtlustub, aga see ei tähenda tema sõnul, et kvaliteet muutub paremaks, tegelikult teenuste kättesaadavus hoopis halveneb. “Samas ei välista, et mõnel juhul tuleb liiga nõrgad omavalitsused siiski ümber korraldada. Tegemist peaks olema juhtumipõhise analüüsiga, mitte lausreformiga,” ütles tema.

Anija vallavanem Tiit Tammaru on aga üks nendest, kes suhtub regionaalministri algatusse positiivselt. “Praegu kehtiva finantspoliitika järgi ei ole Eestis mõistlik ülal pidada 226 kohalikku omavalitsust,” märkis ta.

Hoiab ääremaad elus. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Saku vallavanem Kuno Rooba on veendunud, et tõmbekeskuste tekitamine on ka ­ääremaadele kasulik. “Eestimaa omavalitsused on väga erineva võimekusega, aga elanike ­ootused vallale on igal pool ühesugused. Suurem elanike arv ja eelarve maht annab võimaluse efektiivsemalt tegutseda. Targa juhtimise korral ei tähenda see ­automaatselt ääremaade hääbumist. Üks tugev keskus aitab ka ääremaad elus hoida ja tegeleda seal inimestele meeldivaga,” rääkis ta.

Sarnasel seisukohal oli ka Aseri vallavanem Koit Oras. “Reform on hädavajalik, sest valdade elanikkond väheneb (k.a tulud) ning väikesed vallad ei suuda riigi pandud kohustusi täita,” märkis ta.

Kohtla-Nõmme vallavanem Jaak Rooden peab omavalitsuste ühinemist möödapääsmatuks, mis tuleb varem või hiljem ära teha, sest väikese ja vähem võimeka omavalitsuse arengul ja toimetulekul on piirid ees. Tema soovitab aga tõmbekeskuse reformiga mitte kiirustada.

Paljud omavalitsusjuhid pelgavad haldusreformi puhul just kiirustamist ja pealiskaudsust. Mitu tõmbekeskuste reformi kriitiliselt suhtuvat omavalitsusjuhti ei ole tegelikult omavalitsuste arvu vähendamise vastu. Aga nad ütlevad, et reformiga alustati valest otsast ning piiridest olulisem on kõigepealt panna paika omavalitsuste ülesanded ning tulubaas. Pärast seda tasub hakata rääkima ka omavalitsuste arvust ja liitmisest.

“Mõte ei ole halb, kuid seda soovitakse järjekordselt viia ellu vigaselt. Omavalitsuste ühendamine ei saa olla eesmärk omaette, kuid kahjuks on see muutunud selliseks,” lausus Kiili vallavanem Valeri Kukk. Temaga sarnasel seisukohal oli Reformierakonda kuluv Kose vallavanem Vello Jõgisoo. “Arvan, et toimetulevas vallas peaks olema umbes 10 000 elanikku. Lisaks piiride joonistamisele tuleb üle vaadata KOVide ülesanded ja rahastus, samuti tuleb tegeleda ka riigireformi, maavalitsuste reformi ja üleriigiliste liitude ühendamisega,” loetles Jõgisoo teemasid, millega tuleks tegeleda paralleelselt tõmbekeskuste reformiga.

Ülesanded tuleb ümber jagada. Mitu omavalitsusjuhti peab aga lahenduseks seda, et osa omavalitsuste ülesandeid oleks maakonnakeskselt korraldatud. “Pigem olen arvamusel, et võiks vastavalt omavalitsuste suurusele üle vaadata nende ülesanded, et kõik ei peaks täitma kõiki ülesandeid. Keskustes asuvatel suurematel omavalitsustel võiks olla ka rohkem kohustusi. Mingid asjad võiks olla korraldatud üldse omavalitsusliitude koostööna, näiteks ühistransport, haridus, planeerimine,” rääkis Jõgeva vallavanem Enn Kurg.

Sarnasel seisukohal oli ka Võhma linnapea Avo Põder, kes toetab tõmbekeskuste reformi osaliselt. Põder on seda meelt, et tekiks kahetasandiline omavalitsus, kus esmatasandi teenused (sotsiaal, heakord, kultuur, alusharidus) peaksid säilima kohapeal ning igapäevaselt mittevajalikud teenused (ehitus, planeeringud, raamatupidamine) võiks olla inimestest kaugemal ehk maakonnakeskuses. “Tõmbekeskuste variandi korral on oht, et ainult raha lugedes hakkavad koonduma teatud teenused (näiteks huviharidus) keskustesse ja teenus on justkui tagatud, kuid inimesed peavad teenuse tarbimiseks tegema suuremaid kulutusi,” põhjendas Põder.

 

Reform on vajalik

Siim Valmar Kiisler, regionaalminister (IRL)Valdav osa omavalitsusjuhte on seisukohal, et reform on vajalik. Nad on targad inimesed ja näevad, et praegune süsteem ei ole jätku­suutlik. Omavalitsuste võimekus pakkuda oma inimestele teenuseid ja olla keskvalitsuse tasakaalustajaks väheneb senise olukorra jätkudes veelgi. See, mida nädal enne valimisi meedias välja öeldakse, on iseasi.Samas leidub ka neid, kelle peas taandub kogu omavalitsusreformi temaatika küsimusele “mis minust saab?”. Ja kui head vastust ei ole või paistab, et pärast ühinemist võib äkki võimu juurest eemale jääda, hakatakse otsima põhjusi ja põhjendusi, miks reformiplaan ei ole täiuslik. Reformi toetajaid on oluliselt rohkem kui kõhklejaid või vastaseid ja seda nii linnades kui ka maapiirkondades.