• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik pole alati halb omanik, võib aga olla nüüdsest parem

    Suur osa riigile kuuluvatest äriühingutest on Eesti kõige väärtuslikumad ja mainekamad tööandjad.

    Mitmed neist on kõrge konkurentsivõime ja õnnestunud äristrateegiatega kujunenud oma  valdkonna liidriteks, mille edukust hinnatakse ka väljaspool Eesti piire. Seetõttu oleks ülekohtune väita, et riik on alati halb omanik. Loomulikult saab ettevõtete juhtimist muuta paremaks, aga pigem eeldab see evolutsioonilist  arengut, mitte revolutsiooni.  Erkki Raasukese mõttepaber riigi äriühingute valitsemise efektiivsemaks korraldamiseks toetab valitud suunda.
    Riigi kui halva omaniku kuvand oli täpne 1990. aastatel. See õigustas ja motiveeris erastamist, mille üldises edukuses pole põhjust ka praegu kahelda. Muidugi tehti ka vigu. Oleme saanud õppetunni, et kriitilise tähtsusega taristut kontrolliv eramonopol on isegi kehvem omandivorm kui riiklik monopol. Samuti oleks viga eksperimenteerida ettevõtetega, millest sõltub Eesti riigi rahvuslik julgeolek.
    Hinnates äriühingu edukust müügitulu, rahavoo või kasumlikkuse järgi, võib rahuliku südamega väita, et enamik riigile kuuluvaid ettevõtteid on hästi juhitud. Samas ei näe ma ühtegi takistust, miks majandusministeerium ei võiks Raasukese ideede põhjal praktilisi samme astuda.
    Riigi osalus- ja dividendipoliitika täpsem sõnastamine ning nõukogude moodustamise protsessi täiustamine ei nõua suuri rahalisi vahendeid. Majandusministeerium kui suurim äriühingute osaluste koondaja võiks näidata initsiatiivi ka äriühinguid nõustava kompetentsikeskuse loomisega. Kui see initsiatiiv õnnestub ja majanduslik kasu on märgatav, siis ühinevad sellega ka teiste ministeeriumide kontrollitavad äriühingud.
    Riik ei vaja kõigis ettevõtetest 100protsendilist osalust. Ka vähemusosaluste börsile viimine turgutaks kapitaliturge, rõõmustaks kodumaiseid pensionifonde ja aitaks kaasata ettevõtetesse täiendavat kompetentsi.
    Iga riigile kuuluv äriühing peaks olema juhitud nii läbipaistvalt, et tema avalik noteerimine oleks võimalik aasta jooksul ette valmistada.
    Hästi kapitaliseeritud ja stabiilse rahavooga kindlustatud monopoolsetel äriühingutel tekib kiusatus laieneda vabale turule. Ristsubsideerimine  ja vaba konkurentsi solkimine ei käi aga kokku liberaalse turumajanduse reeglitega. Siinkohal on kriitilise tähtsusega konkurentsiameti võimekuse suurendamine ja sõltumatuse tagamine majandusministeeriumist, kelle haldusalasse kuuluvad nii riiklikud monopolid kui ka konkurentsiamet ise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Bigbanki varade maht ületas esmakordselt miljardi piiri
Bigbanki varade maht kasvas 1,019 miljardi euroni, ületades esimest korda miljardi euro piiri.
Bigbanki varade maht kasvas 1,019 miljardi euroni, ületades esimest korda miljardi euro piiri.