• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohkem raha omavalitsusele

    Kohalike valimiste eel antud valimislubadustest jääb kahjuks palju täitmata, sest omavalitsuste rahalised võimalused kohaliku elu arendamiseks ja suunamiseks on üpris piiratud. Järgmisteks valimisteks tuleks teha Eestis kaks olulist muudatust - vähendada valdade arvu ja anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia.

    Esmaspäevase Äripäeva vahendusel pakkusid omavalitsusjuhid välja rea ideid, kuidas võiks omavalitsuste finantsvõimekust parandada.
    Muudatused tulumaksu juures. Omavalitsuste peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, millest neile laekub 11,57%. Tulumaksu arvestusega on aga probleeme. Näiteks pannakse selle jaotamine paika kord aastas ehk kui inimene aasta jooksul vahetab elukohta, siis tulumaks laekub kuni aasta lõpuni edasi tema eelmisse koduvalda või -linna. See on ebasoodne kiiresti elanike arvu kasvatavatele omavalitsustele. Samuti ei pruugi inimesed töötada nende elukohaga samas omavalitsuses asuvas ettevõttes. Osa omavalitsusjuhte on seisukohal, et tulumaksu jagamisel tuleks lisaks inimese elukohale arvestada ka tema töökoha asukohta.
    Lisaks üksikisiku tulumaksule soovivad omavalitsused saada oma eelarvesse ka osa ettevõtte tulumaksust. See ärgitaks valdu ja linnu senisest rohkem konkureerima erainvesteeringute pärast.
    Ühtlasi olid juhid arvamusel, et kui praegu on Eestis tulumaksumäär 21%, siis võiks omavalitsusel olla võimalik seda määra teatud piirides ise muuta. Näiteks kergitada või langetada 3%.
    Veel pakuti tulubaasi suurendamiseks välja suuremat vabadust kohalike maksude kehtestamisel. Turistide seas populaarsed vallad soovivad võimalust kehtestada turismi- või külastajamaks. Nii kogutud raha saaks kasutada avalike objektide korrashoiuks. Praegu on kohalike maksude kehtestamise võimalus marginaalne ja mõistlik ainult suurtele omavalitsustele. Erinevaid maksu­ideid oli veel mitu.
    Otsustajaid ei huvita. Rahakotirauad on aga praegu tugevalt keskvalitsuse käes ning Toompeal istuvad riigikogu liikmed ega valitsus pole olnud huvitatud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest.
    Omavalitsustele maksude kehtestamisel vabamate käte andmise peamine vastuväide  on omavalitsusüksuste väiksus. Nüüd on aga regionaalminister Siim Kiisler alustanud nn tõmbekeskuste reformiga, mille tulemusena peaks Eestisse jääma umbes 60 omavalitsust.
    Valdade arvu vähendamisega paralleelselt tuleks astuda samme ka omavalitsustele suurema finantsautonoomia kehtestamiseks. Las kohapealsed inimesed ise otsustavad ja nelja aasta järel ka valivad, kuidas nad oma vallas asuvaid ettevõtjaid ja elanikke maksudega nöörivad.
    Kommentaar oli 22. oktoobril eetris Vikerraadios.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
USA kaubanduspüha tabas ootamatu pööre
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Uus Saksa valgusfoori võimuliit rajatakse vastuolulistele plaanidele
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.