Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohkem raha omavalitsusele
Kohalike valimiste eel antud valimislubadustest jääb kahjuks palju täitmata, sest omavalitsuste rahalised võimalused kohaliku elu arendamiseks ja suunamiseks on üpris piiratud. Järgmisteks valimisteks tuleks teha Eestis kaks olulist muudatust - vähendada valdade arvu ja anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia.
Esmaspäevase Äripäeva vahendusel pakkusid omavalitsusjuhid välja rea ideid, kuidas võiks omavalitsuste finantsvõimekust parandada.
Muudatused tulumaksu juures. Omavalitsuste peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, millest neile laekub 11,57%. Tulumaksu arvestusega on aga probleeme. Näiteks pannakse selle jaotamine paika kord aastas ehk kui inimene aasta jooksul vahetab elukohta, siis tulumaks laekub kuni aasta lõpuni edasi tema eelmisse koduvalda või -linna. See on ebasoodne kiiresti elanike arvu kasvatavatele omavalitsustele. Samuti ei pruugi inimesed töötada nende elukohaga samas omavalitsuses asuvas ettevõttes. Osa omavalitsusjuhte on seisukohal, et tulumaksu jagamisel tuleks lisaks inimese elukohale arvestada ka tema töökoha asukohta.
Lisaks üksikisiku tulumaksule soovivad omavalitsused saada oma eelarvesse ka osa ettevõtte tulumaksust. See ärgitaks valdu ja linnu senisest rohkem konkureerima erainvesteeringute pärast.
Ühtlasi olid juhid arvamusel, et kui praegu on Eestis tulumaksumäär 21%, siis võiks omavalitsusel olla võimalik seda määra teatud piirides ise muuta. Näiteks kergitada või langetada 3%.
Veel pakuti tulubaasi suurendamiseks välja suuremat vabadust kohalike maksude kehtestamisel. Turistide seas populaarsed vallad soovivad võimalust kehtestada turismi- või külastajamaks. Nii kogutud raha saaks kasutada avalike objektide korrashoiuks. Praegu on kohalike maksude kehtestamise võimalus marginaalne ja mõistlik ainult suurtele omavalitsustele. Erinevaid maksuideid oli veel mitu.
Otsustajaid ei huvita. Rahakotirauad on aga praegu tugevalt keskvalitsuse käes ning Toompeal istuvad riigikogu liikmed ega valitsus pole olnud huvitatud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest.
Omavalitsustele maksude kehtestamisel vabamate käte andmise peamine vastuväide on omavalitsusüksuste väiksus. Nüüd on aga regionaalminister Siim Kiisler alustanud nn tõmbekeskuste reformiga, mille tulemusena peaks Eestisse jääma umbes 60 omavalitsust.
Valdade arvu vähendamisega paralleelselt tuleks astuda samme ka omavalitsustele suurema finantsautonoomia kehtestamiseks. Las kohapealsed inimesed ise otsustavad ja nelja aasta järel ka valivad, kuidas nad oma vallas asuvaid ettevõtjaid ja elanikke maksudega nöörivad.
Kommentaar oli 22. oktoobril eetris Vikerraadios.